Koalitsioonierakondade juhid leppisid esmaspäeval kokku, et riik hakkab maksma toetusi maismaa- ja meretuuleparkidele ning salvestusvõimsuste rajamisele.

Reinsalu märkis, et kolm valitsuspartei juhti on asunud kiirkorras läbi suruma oma valitud teed, mille tulemusel muutub Eesti subsideeritud energeetikaga riigiks. "Mis toob kaasa vähemalt põlvkonna perspektiivis kallima elektri /.../ ja toob kaasa riskid varustuskindlusele," lisas ta.

"Kui me valime välja ühe elektritootmisviisi, näiteks meretuulepargid, mille baastootmishind on kallim kui tänane kõrge elektrihind, siis on aru saada, et selle subsideeritud süsteemiga muudame elektri hinna kallimaks. Ma toon ühe näite – see visioon näeb ette, et taastuvelektrit peab olema kogu Eesti (tarbimise) mahus 2030. aastaks – see tingib üle 10 miljardi euro eest investeeringuid. See on meie kogu elektrituru maht," lausus Reinsalu.

See energiamajanduse seadusesse kirjutatud eesmärk , et Eestis peab aastaks 2030 olema taastuvelektri tootmine samas mahus kui tarbimine, vajab korrigeerimist, nentis Reinsalu. Isamaa oli samas 2022. aastal, mil eesmärk seadusesse kirjutati, valitsuskoalitsioonis.

"Ma arvan, et me peame korrigeerima seaduse tasemel seda eesmärki, mis on energiamajanduse seaduses. Eksperdid on öelnud, et see on ebarealistlik ja ka ebavajalik (eesmärk). On üks oluline asi – kui me räägime neist Euroopa riikidest, kus taastuvenergia osakaal on suurem – Taani, Saksamaa, Iirimaa – siis on see võrdelises seoses kõrgema elektrihinnaga. See on tänase Euroopa elektrituru reaalsus," lausus Reinsalu.

Reinsalu sõnul peaks valitsuse energeetikapoliitika eesmärkideks olema odavus ja varustuskindluse tagamine, kuid seatud on hoopis ideoloogiline eesmärk.

Reinsalu sõnul saatis ta neljapäeval kirja peaminister Kristen Michalile ning kutsus teda üles loobuma koalitsiooni poolt kokku lepitud suunast energeetikas. Kuivõrd Michal neljapäeva jooksul oma seisukohti pole muutnud, kavatseb Isamaa algatada valitsuse umbusaldamise.

"Ma arvasin, et on väärikas anda peaministrile tänane päev oma seisukohta korrigeerida. Kahjuks ma näen, et seda ei ole juhtunud täna, mis tähendab, et me asume järgmisele etapile selle (umbusalduse) ettevalmistamisega. Sest meil peab olema avalik foorum nende otsuste arutamiseks. Praegu on need otsused sündinud nurga taga," lausus Reinsalu.

"Ja see ei ole mitte lootuses, et see parlamendis läbi kukub. Kõik poliitilised jõud peavad enne, kui  valitsus on langetanud lõplikud otsused, andma oma poliitilise hinnangu – kas nad toetavad seda agendat, kas võtavad vastutuse selle rahalistele mõjudele ja ka majanduskeskkonna, Eesti konkurentsivõime mõjudele," lisas ta.

Küsimusele, kas ta kahtlustab mingeid erahuvisid valitsuserakondade juhtide sõlmitud kokkuleppe taga, vastas Reinsalu, et sellel on suured ärilised mõjud.

"Ja viis, kuidas need otsused on langetatud, minu veendumusel tekitab küsimärke. Lisaks ideoloogilisele kursile, mida valitsus on valinud energiapoliitikas, ma arvan, et meil on õigus täiesti mitteläbipaistvate otsuste puhul nõuda ratsionaalset läbivalgustamist, argumentatsiooni ja dialoogi," lausus Reinsalu.