Alender: energeetikakava kinnitamisele eelnesid sisukad arutelud
Kliimaminister Yoko Alender (Reformierakond) rääkis "Esimeses stuudios", et Eesti energeetika tulevikuplaanide kinnitamisele eelnesid sisukad arutelud nii valitsuse liikmete kui ka pankade ja arendajate esindajatega, kuid ta ei täpsustanud, kes tegi otsuse arengukava kinnitada.
Valitsus jõudis kokkuleppeni energeetika pikas plaanis aastani 2040, mille järgi hakkavad toetust saama nii tuulepargid kui ka salvestuslahendused. ETV "Esimeses stuudios" selgitas teemat kliimaminister Yoko Alender.
Saatejuht Liisu Lass küsis, kas Eesti energeetika plaanid panid paika erakondade juhid või valitsus.
"Kui me vaatame energeetika teemasid, siis tegelikult minu jaoks hakkas see protsess pihta riigikogus võib-olla keskkonnakomisjonis," selgitas Alender. "Kui me teame, et Venemaa on juba pikalt hoidnud läänemaailma oma nii-öelda lõa otsas fossiilkütuste- ja energia kaudu, siis ma arvan, et kõigil on juba päris mitu aastat olnud selge, et otsuseid energeetikas on vaja langetada. Kui me vaatame valitsuse arutelusid sel teemal, lisaks riigikogus toimunud suure saali aruteludele, komisjonide aruteludele, fraktsioonide aruteludele, siis kui [Kristen] Michal oli kliimaminister, siis oli kümme istungit energeetika teemadel…"
Saatejuht ütles vahele, et need otsused tulid avalikkusele ootamatult. Ta juhtis tähelepanu, et rahandusminister Jürgen Ligi (RE) sõnul ei olnud tegemist valitsuse otsusega.
"Selles valitsuses nüüd selle kuue kuu jooksul, mil mina olen olnud kliimaminister, oleme me energeetikateemasid arutanud valitsuskabinetis kaheksa korda ja lisaks ka fraktsioonidega ka riigikogus," sõnas Alender, ta lisas et ka erakondade valimisplatvormidel on kõik koalitsioonierakonnad lubanud mitmeid elemente sellest paketist.
"Selle eelnõu, mis puudutab tuuleenergia toetamist esitasime me kliimaministeeriumi poolt detsembrikuus. Tegelikult mul on ülimalt hea meel, et lõpuks ometi see pikk töö kandis vilja ja otsused tehti, sest need on väga vajalikud otsused," rääkis Alender.
Saatejuht täheldas, et veel loetud päevad tagasi oli Eesti 200 esimees, haridusminister Kristina Kallas öelnud, et tal ei ole suurt pilti ja ta ei saa aru, kuidas peaks elektritarbimine aastaks 2035 jõudma 15 teravatt-tunnini, kuid nüüd teatati, et tarbimine peab jõudma 11 teravatt-tunnini. Saatejuht küsis, millest sellise meelemuutuseni jõuti.
"Alati on olnud meil põhiline teadaolnud Eleringi prognoos. See on hästi konservatiivne. Elering vaatab sellist orgaanilist elektritarbimise kasvu, kus ei ole sees seda ambitsiooni, majandus- ja tööstusministri poolt hinnatud uued investeeringud, mis me Eestisse väga ootame," sõnas Alender. Ta lisas, et kui Tiit Riisalo (E200) oli majandusminister, siis oodati 20 teravatt-tunnist tarbimist.
Alender ütles, et ministeerium on andnud partneritele ja valitsusele tutvustada kõiki arvutusi. "Need arutelud on olnud väga sisukad. Viimati, 9. jaanuaril olid juures ka pankade esindaja, arendajate esindaja. Kolm tundi kestis arutelu just nende teemade ümber. Selles mõttes ma arvan, et energeetika on detailides vahel pisut keeruline, need on pikaajalised otsused."
Saatejuht täheldas, et 15 teravatt-tunnilt 11 peale minek on meeletu erinevus Eesti majanduse kontekstis, ning küsis, kuidas sellised otsused sünnivad.
"Täpsustan, mida see 11 ja 15 tähendab. Kui tarbimine kasvab üle selle 11,5 ehk siis meil õnnestub madalama hinnaga puhta energia olemasolu puhul siia meelitada uut tööstust. Meil tarbimine kasvab, see tähendab seda, et ühiku hinda me saame veel alla tuua ehk nende toetuste mõttekus ühiskonna jaoks suureneb veelgi. Selle Eleringi prognoosi puhul kõik meie arvutused lähtuvad sellest, et toetus, mida antakse oleks alati väiksem kui see kasu, mida ühiskond saab sellest madalamast elektrihinnast," ütles Alender.
Saatejuht küsis, kas minister võtab arvesse seda, et ekspertide sõnul Eesti konkurentsivõime langeb pärast energeetika arengukava rakendamist.
"Eesti konkurentsivõime võib tõepoolest langeda juhul, kui meil ei ole tagatud see energia trilemma, mille peal kogu energiapoliitika tegelikult põhineb. Me peame korraga suutma tagada energiajulgeoleku, juhitavad võimsused. Teiselt poolt hind konkurentsivõimes väga oluline. Asume me siin maailma kõige odavama elektrihinnaga Skandinaavia kõrval. Kolmandaks ka selle, et energia saab olema üha puhtam," sõnas Alender ja rõhutas, et see on ka ettevõtja jaoks väga oluline.
Saatejuht märkis, et toetus tuuleparkidele on aastate lõikes kokku 2,6 miljardit eurot, kuid tarbimine on väiksem kui varasemalt prognoositud.
Alender ütles, et toetus tuleb sellest summast väiksem.
"See sõltub tarbimisest. Ega see toetus ei tule riigieelarvest, seda makstakse ikkagi iga kilovatt-tunni kohta. Maksimaalselt 1,5 senti tõuseb taastuvenergia tasu siis inimese jaoks. Aga elektri hind just selle tuule turule tulemise tõttu langeb 2,4 senti."
Saatejuht küsis, mis kas elektrihinna sisse on arvutatud ka võrgu rajamine ja salvestusseadmed.
"Ma praegu rääkisin sellest, mitu senti taastuvenergia tasu tõuseb ja mitu senti sööb elektri hinda alla," vastas Alender ja lisas, et tuleks rääkida elektri lõpphinnast.
Saatejuht küsis, miks ta ei räägi elektri koguhinnast.
"Ma just pakun, et räägime elektri lõpphinnast, see ongi kogu elektri hind," vastas Alender.
Saatejuht täpsustas, et lõpphind on see, mis tarbija näeb enda arve peal, kuid tegelik maksumaksja kulu on suurem.
"Ei," vastas Alender.
Saatejuht küsis, kes maksab kinni võrgu rajamise.
"Need on ikka elektrihinna sees," vastas Alender. "Ka võrgukulud, mis meil praegu on 17 senti kilovatt-tunni kohta 2024. aastal. Ja kui me saame need otsused, mis me tegime, mis sisaldasid ka palju teisi energia liike. Et siis 2035. aastaks see hind tuleb alla 15 sendi peale. Aga nüüd, kui me ei saa seda taastuvenergiat, mis hinda alla toob turule, siis on küll risk, et elektrihind alla ei tule. "
Saatejuht uuris ministrilt saate lõpupoole, kuidas toetustega peale maksmine koguhinna tarbijale odavamaks teeb.
"Täpselt nii teebki, et kui ta praegu on 17 eurot, siis aastal 2035 on ta 15 eurot," sõnas minister ja kinnitas, et sel teemal on eksperdid teinud põhjalikke arvutusi.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Esimene stuudio"