Elektrisalvesti arendaja soovib riigilt 20-aastast garantiid

Paldiskisse vesisalvestit kavandav OÜ Energiasalv soovib riigilt energiasalvestusprojektile 20-aastast tulugarantii meedet. Akuparke rajava Eveconi tegevjuhi Karl Kulli sõnul pole salvestustehnoloogiale riigi garantiisid vaja ning valitsuse meelemuutus tuli neile ootamatult.
Koalitsioonierakonnad leppisid kokku nii mere- kui ka maismaatuuleparkide rajamiseks vähempakkumiste korraldamises, aga ka plaanis, et riik või Elering hakkab toetama salvestusvõimsuste rajamist. Varem oli kliimaministeerium seisukohal, et salvestusseadmeid rajatakse turu vastu.
Seejuures nimetas kliimaminister Yoko Alender toetusplaanidest rääkides justnimelt Paldiski Energiasalve projekti, mis plaanib rajada Paldiskisse sügavale maa alla suured veemahutid. Kui merest mahutisse vett voolab, toodab turbiin elektrit ning kui elektri hind on parajasti madal, pumbatakse mahutid jälle merre tühjaks. Alenderi sõnul rajatakse turu vastu lühiajalise salvestusvõimsusega akusalvesteid.
Energiasalve projekti on aastate jooksul kohendatud, parasjagu käib hoonestusloa muutmise menetlus. Vajalike lubade ja raha olemasolul oleks ettevõtte tegevjuhi Peep Siitami sõnul võimalik ka kohe ehitusega alustada, kuid nii investorid kui ka töövõtjad ootavad riigilt strateegilist otsust.
Siitam rääkis saates "Uudis+", et praegu on projekti arendus ebaselguse tõttu projekti peatanud. Riigilt võimaliku garantiimeetme saamisel plaanib arendaja projektiga edasi minna. Salvesti valmimisel osaleks see Siitami sõnul päev-ette ja sagedusreservide turul.
Energiasalv soovib garantiid turuolukorra drastilise muutumise puhul
Võrreldes lühiajaliste salvestitega on Energiasalve plaani suurim erinevus Siitami hinnangul see, et akud suudavad pakkuda lühiajalist salvestusvõimalust väga väikeses energiakoguses, pikaajaline salvestus suudab aga katta neid auke, mis on tuulest või päikesest tingitud päevade jooksul. Näiteks talvel külmemate päevade ja nädalate jooksul suudaks pikaajaline vesisalvesti koos ülejäänud tootmisvõimsustega tema sõnul katta 500 megavati ulatuses tuule- ja päikeseenergiatootmisest jäävaid auke.
Energiasalve arenduse eesmärk on pakkuda 30 tundi salvestusmahtu, mis kataks need augud erinevate päevade jooksul.
Saatejuhi küsimusele, miks sellist äri juba turu vastu ei tehta, vastas Siitam, et ülisuure alginvesteeringuga ja pikaajalise tasuvusajaga tehnoloogiale sobivat turgu ei ole ning kui viimaste aastate elektrihinna vaates töötaks projekt ka riigipoolse garantiita, siis garantiid on vaja just selleks, kui olukord turul peaks drastiliselt muutuma.
"Ja olukord võib drastiliselt muutuda eelkõige erinevate administratiivsete otsuste tulemusel," lausus ta.
Siitam rõhutas, et nemad on vaid idee välja pakkunud ning reaalse otsuse, kas ja millist garantiid luua, langetavad ministeerium ja valitsus. Sobivaim oleks tulude garanteerimise meede.
Siitam tõi näite, et projekt peaks 20 aasta jooksul tooma aastas tulu 100 miljonit eurot ning kui summa jääks sellest allapoole, maksaks tarbija ehk näiteks Elering selle vahe kinni. Seda ka tingimusel, et kinni ei makstaks rohkem kui näiteks 30 miljonit eurot aastas.
Akuparkide rajaja riigi garantiid vajalikuks ei pea
Akusalvestite arendajate kriitikaga, et nii suure mahutavusega akuparke saab teha ka riigi toetuseta, Siitam ei nõustu.
"Akusid on maailmas alati tehtud ja tehakse ka edaspidi turu vastu ja nendel on täiesti teistsugune roll süsteemis kui pikaajalistel salvestitel. Neid ei tohi omavahel sassi ajada. Akud on selgelt tuule ja päikeseparkide omanikele üldse projektide asuvaks tegemiseks ja teatud süsteemiteenuste osutamiseks. Selles kontekstis neid omavahel ühte patta panna ei tohi," rääkis ta.
Akuparke rajava Eveconi tegevjuhi Karl Kulli sõnul pole salvestustehnoloogiale riigi garantiisid vaja. Evocon rajab parasjagu kahte 100-megavatist akuparki Harjumaale.
"Pumphüdrod, keemilised, suruõhksalvestid – kõik on salvestid. Salvestusel on võimsus ja maht. Koguvõimsus ja kogumaht ei pea tehniliselt olema täpselt samas kohas. Öelda, et ei ole võimalik teha vastu turgu – meie täna ehitame vastu turgu. Öelda, et üks on väga pikk ja teine väga lühike antud kontekstis on ohtlik, sest salvesteid on võimalik skaleerida," rääkis Kull.
Kull märkis, et ka Leedu on hankimas suhteliselt suures mahus salvestust. "Võib olla selline olukord, et suur osa kogu Baltikumi salvestusmahust ja vajadusest tuleb Leedust ja siis on küsimus, mis me teistest tehnoloogiatest üldse enam edasi räägime," lausus ta.
Otsus salvestustehnoloogiat toetada tuli ootamatult
Peamiselt tekitab Kulli jaoks küsimusi valitsuse ootamatu meelemuutus, milles sooviks selgust saada.
"Viimased aasta aega oli pigem ministeeriumi seisukoht, et salvestust ei pea toetama. Nüüd äkiliselt hakatakse toetama. Tahaks natuke rohkem aru saada, kust need numbrid tulevad ja miks see vajadus nii suur järsku on," kirjeldas Kull.
Põhjapanevat analüüsi sellele, miks otsustati järsku salvestusele garantiid pakkuda, pole Kulli sõnul avalikustatud. "Tundub, et mingid turuosalised teavad, teistel kõike seda infot käes ei ole."
Akuparkide rajamisel arvestatakse Kulli sõnul praegu samuti 20-25-aastaste äriplaanidega ja seda ilma toetusteta. Küsimusele, kas aga akuparke saab rajada võrreldavas mahus, vastas ta, et akusalvestust saab rajada osade kaupa, ühikuid alati juurde lisada ning täna on akuparkide ehitus juba käimas.
Riigipoolse garantii jaoks nad aga salvestuses vajadust ei näe. "Pigem kujutan ette, et murekoht võib olla sellega, et väga raske on ette ennustada hindasid aastal 2035. See on see, mis võib-olla seda vajadust on tekitanud. Aga kas see on piisav põhjus? Eks seda tahaksin analüüsidest lugeda," märkis Kull.
Kull rõhutas, et energiasektoris vaadatakse asju aastakümnete kaupa ja kiired suunamuutused ei anna julgust tegutseda. "Kuigi see meie plaane täna ei riku, aga sellegipoolest tahaks teada, kuhu me edasi läheme. Kui jälle muudetakse suunda, siis eks seadistame end ümber, aga mille jaoks?"
Toimetaja: Barbara Oja