Keldo: eriplaneeringu rahastamine ei tähenda, et just Fermi Energia rajab tuumajaama

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo kinnitab, et ka juhul, kui tuumajaama kavandav Fermi Energia tasub riigi eriplaneeringu eest, ei saa ettevõttel tekkida õigustatud ootust, et just nemad planeeringu alusel tuumajaama võiks rajada.
Fermi Energia on alates 2019. aastast töötanud plaani kallal rajada Eestisse tuumajaam. 14. jaanuaril saatis ettevõte majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku algatada riigi eriplaneering. Planeeringu esimeses etapis valitakse tuumajaamale sobilik asukoht. Teises etapis koostatakse detailsem kava, kuidas kaks 300-megavatist reaktorit püsti panna.
Pühapäeval leppisid koalitsioonierakondade juhid eriplaneeringu alustamises kokku. Ametlikult eeldab see valitsuse otsust. Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo sõnul hindab ministeerium praegu, kas taotlus vastab reeglitele.
"Esmane hinnang on tehtud, ta on nõuetega kooskõlas ja me valmistame dokumente ette," ütles Keldo.
Fermi Energia tegi ettepaneku piiritleda riigi eriplaneeringu ala Viru-Nigula ja Lüganuse vallaga. Täpsemalt näeb ettevõte tuumajaama jaoks kahte võimalikku asukohta. Neist üks asub Kunda idaküljel ning teine Aa küla kandis.
Ettevõtte teatel sobivad need piirkonnad geoloogiliselt, samuti on seal vajaliku oskusteabega elanikkond ja võimalikud tööstuskliendid. Ettevõte peab oluliseks ka tööstussadamate olemasolu kütuse transpordiks ning head koostööd vallaelanikega.
Keldo märkis, et varasemas tuumaenergia töörühma tellimusel koostatud ruumianalüüsis pakuti tuumajaamale ka teisi võimalikke asukohti.
"Majandusministeerium lähtub sellest ruumianalüüsist, kus on üldse potentsiaalsed asukohad," sõnas Keldo. "Ja väga oluline on rõhutada, et majandusministeerium teeb oma otsused lähtuvalt avalikust huvist. Eraettevõtjal on seadusest tulenev õigus teha ettepanek eriplaneering algatada, aga kuidagi ettevõtjaga täiendavalt kooskõlastama me neid asju ei hakka."
Keldo sõnul ei mõjuta riigiasutuste otsuseid ka see, et Fermi Energia lubab kõik eriplaneeringuga seotud kulud enda kanda võtta.
Oma taotluses pakub ettevõte, et planeeringule võib kuluda umbes neli miljonit eurot. Seda, et riigil tasuks tuumajaama planeering oma kuludega teha, Keldo ei usu. "Me ju näeme täna, et riigi rahaline seis ei ole kiita," sõnas ta.
Fermi Energia näeb eriplaneeringusse suunatavat raha investeeringuna. Ettevõte selgitab oma kodulehel, et loodab 2031. aastal ehk pärast planeeringu kehtestamist ja täpsema projekti valmimist tuumajaama ehitusega pihta hakata. Tootmist võiks uus tuumajaam ettevõtte hinnangul alustada juba 2036. aastal.
Keldo aga ütles, et selle, kes päriselt saab Eestisse tuumajaama võib rajada, selgitab riik välja pärast eriplaneeringu kehtestamist.
"Riigi eriplaneeringu mõte on ära kaardistada ruumialad, teha mõjude hinnangud ja planeering valmis. Aga see ei anna mitte kellelegi mingit õigustatud ootust, et just nemad saavad seda rajada," sõnas Keldo. "See otsus tuleb hoopis teiste protsesside käigus."
Toimetaja: Marko Tooming