Eriplaneeringu algatamiseks ehk tuumajaama asukoha eelvaliku tegemiseks ei ole mõtet oodata kõikide seaduste vastuvõtmist, ütles ERR-ile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev.

"Kiiret ei ole, aga pole ka mõtet protsesse teha üksteise järel, kui neid võib teha paralleelselt ja miski seda ei välista. Me pingutame praegu päris palju, et planeerimisprotsess oleks tõhusam ja sõbralikum, ning see on selle printsiibiga kooskõlas," selgitas Sergejev.

Erinevate tegurite, sealhulgas ohutuse hindamiseks peab tuumajaama asukoha valiku kinnitama riiklik järelevalveamet. Selle asutamine eeldab tuumaenergiaga seotud seadusi, mis Eestis on praegu alles koostamisel.

Eestis on tuumajaama võimaliku asukohana kaalukausil 15 piirkonda, millest tuumaenergia töörühm on esile toonud neli sobivamat.

On väga väike võimalus, et riigi eriplaneeringu käigus välja valitud tuumajaama asukohta tuleb uute seaduste valguses muuta, ütles tuumaenergia töörühma juht Antti Tooming.

Tuumajaama protsessiga saab detailsemaks minna aga alles pärast asjakohaste seaduste ja määruste jõustumist.

Sergejev ütles, et eriplaneering koosneb kahest etapist. "Üks on üldine asukohavaliku analüüs ja teine on detailse lahenduse paikapanek ja seda teist etappi me enne seadusi teha ei saa," rääkis ta. "Esimese etapi me võime ära teha."

"Me oleme selle protsessiga täitsa alguses ja pole mõtet kohe stoppi peale panna. Ei ole mõtet juba eos mitte teha. Me võime protsessi alustada ja küll see tõde selgub selle raames," lisas Sergejev.

Valitsuskoalitsioon plaanib tuumajaama ohutuse hindamiseks vajalikud õigusaktid vastu võtta 2027. aasta alguses.