"Siin on kaks müüti. Üks on üldine jutt, et elekter läheb odavamaks. Ja siis tulevad need börsi numbrid... Eestimaa võib tuulikuid täis panna, aga meie seda hinda ei kujunda, hind kujuneb suurel turul, kus on vähemalt kaks suurusjärku suuremad numbrid. Börsihind väheneb, aga kõik need komponendid, et see elekter saaks 24/7 tarbimiskõlbulikuks, selleks tuleb ju kõik teha, alates võrgu ümber ehitamisest. Järgmine on siis reservide olemasolu, on need reservid siis püsitootmine või salvestus. Kindlasti on väga tähtis lüli salvestus, igal juhul odavam kui luua juhitavaid võimsusi. Kõik need komponendid panna juurde ja aritmeetika midagi muud ei ütle, kui seda, et koguhind jääb 18 sendi piiridesse. Mingit 15 mina kuskilt ei saa," rääkis Hamburg.

"Ma võtan aluseks kaks asja. See, mis on Elering nüüd välja arvanud, et võiks olla selles reservide hind. Valitsus on kuulutanud saartalitluse hinnaks. Panen need kõik kokku. 50 protsenti liitumistasu maksavad solidaarselt tarbijad. Mõned komponendid paned juurde, liidad kokku ja saad 18, midagi teha pole," lisas ta.

Hamburg kommenteeris viimase, selle nädala energiakokkuleppe varianti, kus mere- kui ka maismaatuuleparkide rajamiseks korraldatakse kahe teravatt-tunni ulatuses vähempakkumisi. 

"Mis see tarbija jaoks tähendab? Esimene asi on see, et meil peaks olema eesmärk, mida me tahame saavutada. Esimene eesmärk peaks olema see, et meil on tarbijale meie ostujõu- ja konkurentsivõimeline hind. Ja sealt juurde tulevad loomulikult varustuskindlus, millel on ka kindlasti hind ja keskkonnamõjul täpselt samamoodi hind. See põhiline peaks olema keskmes lõpptarbijale koguhind, mitte börsihind mingil ajahetkel. Ja kui me niimoodi arutame, siis me peaksime vaatama, kuidas on võimalik neid kolme tegurit täita ja samal ajal jälgida hindu. Meretuul on kolm ja pool korda kallim kui maatuul. Lihtsalt tänu investeeringutele, tänu sellele, et meil on vaja veel lisaks ehitada ringi võrku, ehitada liitumisvõimsust, et tuulikud saaksid võrku lülituda," rääkis Hamburg.

Saatejuht Reimo Sildvee lisas, et merre tuulikute rajamine on kallis, sinna juurde elektritraadi viimine on kallis, ja et ta maa peal kuskil ka ära ühenduks, on kallis.

"Meie elektrivõrku on 60 aastat ehitatud idast läände, nüüd me hakkame elektrivõrku teistpidi ehitama ja kontsentreerime tootmise lääne suunda. Aga kui me räägime maatuulikutest, siis me paneme need maatuulikud Eestimaale laiali, nii et sellist võrgu väga laia ümberehitust ja tootmise kontsentratsiooni ei ole," sõnas Hamburg.

"Ja nüüd on siis see küsimus, mille üle on väga palju arutatud, et kas ikka merre on vaja. Mina vastaks nii, et appi võiks võtta kolmanda klassi aritmeetika ja lugemisoskuse. Tuleb vaadata neid samu analüüse, mida meie kõigi raha eest on tehtud ja mida ka Elering on avaldanud," lausus Hamburg.

"Võtame nende tuulikute võimsuse, mis täna töötavad, liidame nende juurde selle võimsuse, mille jaoks Elering on ehitanud juba välja liitumise, kõik kulud on tehtud võrgus juba. Ja kolmas komponent on see, mille liitumisläbirääkimised käivad. Neid kokku liites saame kuskil 1900 megavatti. Täpselt sama teeme nüüd läbi päikesega, saame üle 2000. Nüüd vaatame, et kui palju see toodang võiks nendelt olla. Võtame aluseks selle, mis täna on olnud. Tuulikute võimsuse kasutustegur on 0,28. Korrutame nad läbi, saame niimoodi, et need tuulikud, mis täna kõik on ette valmistatud, toodavad kuskil 5,2 teravatt-tundi, päike kaks teravatt-tundi. Kogu aeg on meil bioenergia olnud ja tema toodang on läbi aastate olnud kuskil 1,2 teravatt-tundi. Kui me kõik need kokku liidame, siis me saame kuskil 8,3 teravatt-tundi," arvutas Hamburg.

"Nüüd paneme juurde selle maatuulikute kahe, siis me saame sealt kümme. Nüüd, kuidas need maatuulikud võiksid tekkida, mis seda kahte pakuvad. RMK on ju hoonestusõiguse välja kuulutanud ja hoonestusõigust ostavad tuuliku omanikud, seal on siis pandud piiriks, et 1000 megavatti neid tuulikuid. Kui see saab või ei pruugigi täis saada, sealt tuleb kaks teravatt-tundi juurde. On juba üle kümne. Nüüd liidame juurde need, mida meil on vaja püsikoormuse katmiseks. Täna ja homme rohkem nagu ei ole kui põlevkivi ja eeldame siis väga konservatiivselt, et see töötab ainult üks kuuendik aastast – 1500 tundi ainult. Sealt saame siis kuskil üks teravatt-tund. Nüüd paneme selle, mida igal juhul on vaja, see tipukoormus. Kas me ise ostame selle või tulevad tal kuskilt gaasijaamadest, saame ka kuskil 0,7. Liidame nüüd kõik aritmeetiliselt kokku. Me saame niimoodi, et meil aastal 2030 on olemas 13,15 teravatt-tundi toodangut. Mitte eluilmaski meil ei ole tarbimine nii suur," jätkas Hamburg.

Saatejuht Reimo Sildvee küsis, kas selle ülejäägi saab ära müüa?

"Küsimus müügil on alati see, et kui palju ostja maksab. Kui tuult on, siis tuult on igal pool ja hind on väga odav. Ja kui tuult ei ole, siis on loomulikult hind kallis. Ületoodangu tingimustes turg ei ole majanduslikult põhjendatud ja alati peaks vaatama seda, et ikkagi selles mahus, mis sisemaal tarbitakse," vastas Hamburg.

Kliimaministeeriumis valminud prognoosi kohaselt peaks elektri lõpphind 2035. aastal olema 14,9 senti kilovatt-tunnis.

Peaminister Kristen Michal ütles neljapäeval ERR-ile, et kliimaministeerium peaks oma arvutusi ise selgitama, aga kõik arvutused energeetikas lähtuvad teatud hulgast eeldustest. "Milline investeeringute hulk, millise aja jooksul neid tehakse, kuidas muutub majandus, kuidas muutub tarbijate vajadus. Nii et sellest lähtuvalt saavad nad hinnata seda. Eks ajas edasi minnes ka võrgu vajadused võivad muutuda. Kui meil tekib kuskile uusi tootmisi või tarbijaid, siis võib isegi muutuda. Nii et ta ajas on kindlasti täpsustuv, aga eks kliimaministeerium ise selgitab," sõnas Michal.