Hambaarstid on hädas proteesihüvitise muutmata jätmisest tekkinud segadusega

Sotsiaalministeerium teatas eelmisel kevadel, et hambaravihüvitist saab alates 2025. aastast ka hambaproteeside eest tasumiseks kasutada, kuid eelarvekärbete tõttu jäi muudatus tegemata. Hambaarstidele tõi see aga muresid juurde, sest osa patsiente pole muudatuse ärajäämisega kursis.
Praegu kehtiva seaduse järgi ei saa hambaravihüvitist kasutada proteesimistööde eest tasumisel. Seda isegi mitte juhul, kui inimesel muud hambaravivajadust polegi.
Eelmisel aastal oli sotsiaalministeeriumil aga plaan seadust muuta, nii et hambaravihüvitist saanuks alates sellest aastast kasutada vastavalt inimese suutervise vajadustele, muu hulgas ka hambaproteeside eest tasumiseks.
Selle kohta ilmus uudiseid meedias ning ka sotsiaalministeeriumi kodulehelt võib praegugi leida teate, et alates 2025. aastast saavad vanadus- või töövõimetuspensionärid, üle 63-aastased ning osalise või puuduva töövõimega inimesed kasutada proteesitööde eest tasumisel lisaks proteesihüvitisele ka hambaravihüvitist.
Ehkki teade kirjeldab alles seaduseelnõu, mitte juba jõustunud muudatust ning tegelikkuses see plaan teoks ei saanud, on sellest siiski tekkinud palju segadust.
Läänemere hambakliiniku vastutav hambaarst Kersti Pedanik kirjeldas sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas, et hambaarstide poole pöörduvad patsiendid, kindlas usus, et saavad hambaravihüvitist kasutada ka proteesitööde eest tasumiseks. Osa neist tulevad arsti juurde, välja prinditud uudistekst näpus.
"Patsiendid kahjuks sageli võtavad tõena uudislugudes olevat ega kontrolli nende tõesust või ei oska seda ise kontrollida. Kahjuks olen kindel, et keskmine patsient ei kontrolli ka seaduse punktide jõustumist Riigi Teatajast," ütles Pedanik.
Pedanik tõdes, et on ise küll kontrollinud ja teab, et plaanitud muudatus jäi jõustumata, kuid internetiotsinguga leiab paraku üksnes uudiseid hüvitise muutmise, mitte aga selle ärajätmise kohta.
"Oleme ise selgitanud patsientidele, et proteesihüvitisega ei ole midagi
muutunud, kuid näeme, et mõned patsiendid on üksnes meie vastuses
kahtlevad, sest uudistes oli ju kirjas, et 2025. aastaga muudatus tuleb," kirjeldas Pedanik keerulisi olukordi. "Näeme ise reaalselt, et patsiendid ei loe välja, et muudatus oli tol hetkel avaldatud uudistes lihtsalt kavandatav, mitte kindel otsus."
Pedanik leiab, et kuna patsiendid ei pruugi eelmise aasta uudiste puhul tähele panna, et tegu oli ainult kavatsusega, peaks sotsiaalministeerium patsientidele tegeliku olukorra kohta infot andma.
Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooninõunik Neeme Raidvere ütles, et ministeerium saatis ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõu eelmise aasta aprillis kooskõlastusringile, kuid seadusesse see ei jõudnud.
"Eelmisel aastal riigieelarve keerulise olukorra tõttu läks nii, et eelnõu menetlus on peatatud. Vastava seaduse muudatuse eelnõu läbis esimese kooskõlastusringi, kuid sügisesed kärped peatasid edasise menetlemise," selgitas Raidvere.
Tervisekassale toonuks muudatus aastas umbes kuus miljonit eurot lisakulu ning Raidvere sõnul loodab sotsiaalministeerium, et kunagi saab selle eelnõu uuesti käsile võtta ja jätkata, kuid selle eelduseks on riigieelarve olukorra paranemine.
"Ehkki seadusemuudatus peatus, saavad praegu üle 63-aastased inimesed, töövõimetus- ja vanaduspensioni saajad ning vähenenud töövõimega inimesed endiselt kasutada kolme aasta kohta 260 eurot proteesihüvitist," lisas Raidvere.
Kui sotsiaalministeerium mullu kavandatud muudatust tutvustas, põhjendas terviseminister Riina Sikkut seda asjaoluga, et omaosaluskoormus tervishoius on suur ja hambaproteesimine on üks kallimaid teenuseid, nii et kui hambaravihüvitist saaks ka proteesitööde eest tasumiseks kasutada, leevendaks see pensioniealiste tervisekulusid.
2024. aastast suurenes täiskasvanute hambaravihüvitis 60 euroni ning haavatavamate sihtrühmade nagu vanemaealiste, töötute, lapseootel naiste ja vähenenud töövõimega inimeste hüvitis on 105 eurot aastas.
Toimetaja: Karin Koppel