Baltimaades käivitus esmakordselt sagedusreservide turg
Eesti elektrisüsteemis oli teisipäeval ajalooline päev, sest esimest korda käivitus Baltimaade sagedusreservide turg. Sagedusreservid aitavad hoida elektrisüsteemis tootmise ja tarbimise tasakaalus. Reservide hoidmise jaoks küsitakse tarbijate käest tasuna umbes üks euro kuus.
Nädalavahetusel eraldatakse Eesti elektrivõrk Vene elektrisüsteemist ja liidetakse Mandri-Euroopa omaga. Kui seni hoidis meie sagedust Venemaa, siis edaspidi peab sellega Eesti elektrisüsteem hakkama saama.
Sageduste turul saavad elektritootjad igal hommikul teha pakkumisi järgmiseks päevaks, et kui palju energiat nad soovivad reservis hoida. Teisipäevast said elektritootjad üle Baltikumi teha järgmiseks päevaks oma esimesi vähempakkumisi.
"Neid pakkujaid on teada piisavas mahus, et oleks kerge ülekate isegi selle kohta, mille osas meil ootused on. See kindlustab meile selle, et alates nädalavahetusest peame ise omama Baltimaades piisava koguse kiiret reguleerimise võimekust ja seesama reservide turg kindlustabki selle, et me suudame igal ajahetkel hoida elektrisüsteemi tasakaalus," rääkis Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.
Milliseks kujuneb esimene sagedusreservi hind, selgub kolmepäeval. Kilk ütles, et kogukulu reservidele võiks olla 60 miljoni euro kandis aastas, millest osa juulini maksab Elering. Kuid edaspidi hakkavad ka tarbijad sageduse hoidmise eest maksma.
"See hind on kuskil 0,5 senti kilovatt-tunni kohta, mis tähendab kodutarbijale ligikudu üks euro kuus. See on see hind, mis tagab meile energiajulgeoleku ja varustuskindluse," ütles kliimaministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets.
Suurimaks manuaalse ja automaatse sageduse taastamise pakkujaks Eestis saab Eesti Energia.
"Kõik teavad, et Ida-Virumaal on päris palju erinevaid tootmisseadmeid ja meil on üle Baltikumi laiali erinevad tuuletootmise, päikesetootmise seadmed. Lisaks alustas teisipäeval tööd Eesti suurim akusalvesti, 26 megavatti, mis on nüüd Eleringil abiks," lausus Eesti Energia juhatuse liige Kristjan Kuhi.
Minimaalselt saab reservi pakkuda ühe megavati jagu. Sunly hakkab pakkuma reservi Pikkori 1,7-megavatise võimsusega akusalvestiga.
"Pikkori aku projekt on meie jaoks ikkagi pilootprojekt, selle maht ei ole selles vaates arvestatav. Kui me vaatame salvestuse fookusega, siis lähikuudel me soovime umbes neljakordistada seda võimekust, aga sealt edasi on veel suuremad plaanid," lausus Sunly Eesti juht Klaus Pilar.
Toimetaja: Marko Tooming