Saar oli parasjagu 11. klassi tunnis andmas majandusõpetuse tundi, kui "Aktuaalse kaamera" reporter Veronika Uibo läks talle teatama, et ta on pälvinud riiklikult kõrge tunnustuse.

"Te tabasite mind õigest kohast, sest ma olen oma hingelt ikka õpetaja, mis siis et ma teen seda juhtimise tööd juba ka. Aga mul on hea meel olla oma armsate õpilastega, sest nemad on need, kelle juurde ma kord nädalas tulen ja tunnen end siin väga hästi," ütles Ene Saar.

Ene Saar on Tallinna Reaalkooli direktor olnud 10 aastat, õpetaja üle 20 aasta. Saare sõnul innustavad teda noored. "Mitte üheski teises ametis sa ei näe seda, et tuleb üks armas 7-aastane ja ta väljub siit, olles 18-19. Temast on saanud suurepärane, armas inimene, kes viib Eesti elu ja ühiskonda edasi," sõnas Saar.

"Ja teate, miks mulle väga meeldib tundi anda? Ma unustan siin ära, kui vana ma olen. Siis ma mõtlen, et äkki ma ei olegi nii vana veel, kui ma olen, vaid ma mõtlen sellel hetkel nendele noortele inimestele. Ma tahan teada, kuidas nendel läheb, kuidas nad mõtlevad, ja see on nii suur väärtus," lausus Saar.

Valgetähe medali saab ka BLRT masinatehase mehaanik ja laevaedendaja Uku Lukme, kes on samas ettevõttes töötanud juba üle 60 aasta.

"Teate minu eas inimene võib selle eest saada juba infarkti. Suur tänu! Misasi see oli, Valgetähe medal?" reageeris Lukme Veronika Uibo rõõmusõnumile.

"Tegelikult oli hommikul juba mulle väike üllatus, öeldi et saan kutse presidendi vastuvõtule Estoniasse. Ma sellest ei mõelnud mitte midagi siis, aga lihtsalt kutsuti ja no väga tore. Abikaasa kaasa, kontsert ja väga ilus ja kena, see oli esimene üllatus. Aga nüüd, et selline üllatus veel, siis seda peab natukene seedima," lisas ta.

Vastates küsimusele, mis on tema saladus teha oma tööd kire, hinge ja armastusega ning püsida ühes kohas, ütles Lukme, et oma osa on ka mugavusel.

"Mingil määral ka mugavus. Et mitte otsida suuremat palka. Mind on kutsutud ka teistesse töökohtadesse, kus on suurem palk. Aga mina olen harjunud siin. Abikaasa on ka alles esimene. Nii et laisk inimene, mugav," lausus Lukme.

Oma tööaastatest kõige huvitavamateks peab Lukme üleminekuaastaid, kui Eestist sai taas iseseisev riik.

"Siin oli streike palju. Aga me Eesti mehed, kes me olime, loobusime streigist. Siis öeldi, et kirjutage avaldus. Ma ütlesin, et milleks - teie streigite, teie kirjutage. Mulle üks ülemus vastas niimoodi," ütles Lukme.