Kallas: energiaplaani seletuskiri vajab veel täpsustamist

Valitsus arutas neljapäeval esimest korda energiaplaani ning muuhulgas ka seda, millisel määral peaks tulevikus toetama tuuleparkide rajamist maale ja merele. Ametlikult siiski paketti veel vastu ei võetud, sest paketi seletuskirjas olevad numbrid vajavad mõnes kohas veel täpsustamist.
Valitsuserakondade esimehed leppisid jaanuari lõpus kokku, et nii mere- kui ka maismaatuuleparkide rajamiseks korraldatakse kahe teravatt-tunni ulatuses vähempakkumisi. Lisaks kavandab valitsus toetusmeedet Paldiski energiasalvestile ning minnakse edasi tuumajaama kavandamisega.
Neljapäeval arutas seda teemat ka valitsus. Ametlikult aga energiaplaani veel vastu ei võetud. Eesti 200 esimees Kristina Kallas ütles ERR-ile, põhimõtteliselt on siiski erakonnad juba kõiges kokku leppinud, lihtsalt seletuskirjas olevaid numbreid ja tabeleid on veel vaja teha konkreetsemaks.
"See oli põhjus, miks me lükkasime nädala võrra otsustamise edasi, et seletuskiri arvutuste mõttes ja tabelite ja numbrite mõttes oleks võimalikult konkreetne. Kuna nii riigikontrolöril kui ka osadel valitsuse liikmetel oli selle seletuskirja teatud numbrite kohta küsimusi, siis lihtsalt see oli puhas tehniline teema, et meil on vaja see seletuskiri lihtsalt loogilisemalt selgemalt arusaadavamaks kirjutada," rääkis Kallas.
Kallas kinnitas, et temal endal on nüüd energiaplaani osas otsuste langetamiseks täispilt ees ning kliimaministeeriumi esitatud arvutused on olnud kõik ammendavad.
"Elektri omahind ju tegelikult langeb päris märkimisväärselt, kui me neid energiavõimsusi juurde ehitame ja võimalikult kiiresti peame neid ehitama. Elektri hinna juurde taastuvenergia hinna tasu tõus on tegelikult oluliselt väiksem kui see, kui palju väheneb elektri omahind. Lõppkokkuvõttes lõpptarbijale ikkagi elektri hind muutub soodsamaks võrreldes tänase olukorraga. Nii et kõik need arvutused on seal olemas, need on meile täna selged," lausus Kallas.
"Salvestuse komponent on seal ülioluline, see toob 0,5 senti küll juurde elektri hinnale, aga salvestus tagab, et me suudame tuuleenergiat, mis merel toodetakse, tarbida ka siis, kui merel tol päeval tuul ei puhu. Et me suudame meretuuleenergiat juhitavamaks teha, mis tagab ka selle, et taastuvenergia tasu, mida me maksame nende võimsuse ülesehitamiseks tuleb ka Eesti tarbijale tagasi," rääkis Kallas.
Valitsuserakonnad on langetanud ka otsuse algatada eriplaneering võimalikule tuumajaamale asukoha leidmiseks.
Sotsiaaldemokraatide aseesimees Jevgeni Ossinovski ütles kolmapäeval siiski, et eriplaneeringut ei peaks üldse praegu algatama, sest enne on vaja vastu võtta selle eelduseks olev tuumaseadus. Ossinovski küsis, kuidas on võimalik hakata planeerima midagi, kus tegelikult planeerimise lähteandmed on Eestis kokku leppimata.
Kristina Kallas ütles, et tegelikult toimuvad mõlemad protsessid aga samaaegselt.
"Selle eriplaneeringu esimese etapi tegemist ei takista tuumaseaduse puudumine. Tuumaseaduse väljatöötamiskavatsus on ka töös ja see on ka kokkuleppe osa, nii et need protsessid liiguvad tegelikult paralleelselt," sõnas Kallas.
Toimetaja: Aleksander Krjukov