Riik analüüsib tuuleparkide rajamiseks riikliku eriplaneeringu võimalusi
Poliitilise pidurdamise vältimiseks võiks mõne arendaja hinnangul rajada tuuleparke pigem riikliku kui kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga. Kuigi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on saanud valitsuselt ülesande riikliku eriplaneeringu võimalusi analüüsida, siis mingisugust imerelva selles ei nähta.
TMV Green oli üks ettevõte, kes esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile taotluse kasutada riiklikku eriplaneeringut tuuleparkide rajamiseks Mulgi valda.
"Kuna poliitiline olukord on läinud selliseks, et teatud erakonnad võitlevad tuuleparkide vastu ja nad on ka aktiviseerinud kohalikud kogukonnad, kes väga tugevalt võitlevad nende vastu ehk seal, kus ei ole looduskaitselisi piiranguid, on kogukonnad vastu, siis tagajärg on see, et osades omavalitsustes on planeeringuprotsessid peatunud või liiguvad edasi väga vaevaliselt," selgitas TMV Greeni arendusjuht Jaanus Kivirand.
Ummikseisust väljatulekuks võikski riik Kiviranna hinnangul teatud piirkondades taotluse alusel tuuleparkide planeeringud üle võtta.
Kuigi ministeerium ei pidanud seda Mulgi valla puhul praegu põhjendatuks, on valitsuselt saadud ülesanne analüüsida kogu Eestit ja välja selgitada, millistes piirkondades oleks mõistlik taastuvenergia eesmärkide täitmiseks riiklikku eriplaneeringut kaaluda.
"Mõni liigub täitsa normaalselt, mõnes on tõesti toppama jäänud. Kas see nüüd tähendab seda, et me peame kõik need protsessid ära tühistama või kuidagi pausile panema, et siis omalt poolt riiklikult, keskselt midagi teha? Ega siin ei olegi head vastust, sest see riigi eriplaneering iseenesest megakiire instrument ka ei ole," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev.
Sergejevi sõnul on kõige lihtsam lahendus aidata kohalikke omavalitsusi täiendava selgitustöö tegemisel.
Linnade ja valdade liidu juht Veikko Luhalaid ei välista, et mõnes piirkonnas on erimeelsused kasvanud üle pea, mistõttu soovitakse riigi suuremat sekkumist. Tavaliselt ollakse sellele aga vastu.
"Eriplaneeringu puhul on see, et kohalike omavalitsuste enda õigus teatud protsessidesse sekkuda on alati väiksem. Kui kohalik omavalitsus ise algatab planeeringu, menetleb seda, siis see õigus on palju suurem ja ka lähimuse printsiip ehk enda elanikkonna, enda kogukonna emotsionaalne tunnetus, kas nad soovivad või ei soovi, on ka rohkem väljendatud," selgitas Luhalaid.
Luhalaid näeb aina suuremate teravuste taga lähenevaid kohalike omavalitsuste valimisi. Ta ütles, et veidi on ka ajast ette joostud, sest kõik planeeringud niikuinii teoks ei saa.
Tuuleparkide vastased temaga ei nõustu.
"Enne järgmiste otsuste tegemist tuleks ehk kaaluda, millist energiat ja millisel määral meil tegelikult vaja on. Hetkel on kohalike omavalitsuste planeeringute näol tegemist tugeva üleplaneerimisega. Kas sinna on veel vaja lisada mingisugust planeeringuliiki juurde?" ütles MTÜ Looduse ja Inimeste Eest juhatuse liige Maarja Maranik.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"