Oluline laupäeval, 8. veebruaril kell 20.26:

- Ukraina ründas Venemaal Doni-äärset Rostovit ja Krasnodari kraid;

- Zelenski: kohtumisel Trumpiga on põhiteemaks julgeolekugarantiid;

- Jaapani meedia: Põhja-Korea hakkab Venemaa abiga droone tootma;

- Ukraina relvajõud lasid Toretski lähedal alla Vene Su-25 ründelennuki;

- Scholz: jutud rahuvalvajate saatmisest Ukrainasse on enneaegsed;

- Põhja-Korea üksused on Kurski rindel tagasi;

- Venemaa teatas droonirünnakust naftakäitisele Volgogradi oblastis;

- Ukraina teatas sõjakuritegudes süüdistatava Vene ohvitseri tapmisest;

- Venemaa teatas 36 Ukraina drooni allatulistamisest;

- Ukraina teatel saatis Venemaa öösel välja 139 drooni;

- Zelenski: Dnipropetrovski oblasti langemine tuleb ära hoida;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1210 sõdurit.

Ukraina ründas Venemaal Doni-äärset Rostovit ja Krasnodari kraid

Ukraina korraldas ööl vastu laupäeva õhurünnaku Venemaa edelaosas asuvatele Doni-äärsele Rostovile ning Krasnodari kraile, esialgu on teada ainult elamute kahjustamisest.

Öösel kõlas Rostovi kohal vähemalt viis plahvatust. Kohalikud elanikud teatasid taevas kostvate droonide mürinast ja sähvatustest, kirjutas Ukraina uudisteagentuur UNN. Vene sotsiaalmeediakanaleid vahendanud agentuuri teatel oli tegemist Ukraina droonirünnakuga.

Rostov region, Russia ❗
Loud tonight
Flash and powerful explosion recorded by a camera on Gorsovetskaya. Russians claim that several UAVs were shot down over/near Rostov... pic.twitter.com/mm2pyALwlB

— LX (@LXSummer1) February 7, 2025

Vene uudisteagentuur Interfax kirjutas varahommikul, et Doni-äärses Rostovis said Ukraina relvajõudude rünnaku tõttu kannatada 14 kortermaja aknad.

"Kell 6.30 uuendatud teabe kohaselt said kannatada 14 Rostovi kortermaja aknad ja aknaraamid, kohale on saabunud bussid, et evakueeritud elanikele soojendamisvõimalust pakkuda," kirjutas kuberneri kohusetäitja Juri Sljusar oma sotsiaalmeediakanalis. Lähedalasuvas kooli korraldatakse külma kätte jäänud elanike toitlustamine ja majutus.

Spetsialistid alustavad taastamistöid valgel ajal, märkis kuberneri kohusetäitja. Ühes majas vahetatakse välja kahjustatud gaasitoru, katkised aknad kaetakse ajutiselt kilega.

Krasnodari krais sai kohalike võimude väitel sai Slavjanski rajooni kohal allatulistatud droonide rusudest kahjustada viis maja, vahendas uudisteagentuur Interfax.

"Droonirusude kukkumine kahjustas viie maja katust ja purunesid mõned aknad," kirjutas krai kuberner Venjamin Kondratjev laupäeval oma telegrammi kanalis. Ta lisas, et inimesed vigastusi ei saanud.

Zelenski: kohtumisel Trumpiga on põhiteemaks julgeolekugarantiid

Kohtumisel USA presidendi Donald Trumpiga, mis või toimuda juba järgmisel nädalal, on Ukraina jaoks põhiteema julgeolekugarantiid, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Zelenski lisas, et tema kohtumine Trumpiga peaks toimuma kindlasti enne, kui Trump alustab läbirääkimisi Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

"See on väga tähtis, muidu paistab see dialoogina Ukrainast ilma Ukrainata. On oluline, et partnerid räägiksid kõigepealt omavahel ja alles siis vaenlasega," ütles ta.

Jaapani meedia: Põhja-Korea hakkab Venemaa abiga droone tootma

Põhja-Korea hakkab sel aastal tootma droone, kasutades Venemaa tehnilist tuge, vahendas Jaapani rahvusringhääling NHK.

Kahe riigi vahel sõlmitud kokkuleppe järgi saab Põhja-Korea toota eri tüüpe droone Venemaa juhendamisel. NHK allikate järgi toetab Venemaa droonide tootmist vastustasuks Põhja-Korea saadetud sõduritele.

Ukraina relvajõud lasid alla Vene Su-25 ründelennuki

Ukraina relvajõud lasid Toretski rindel alla Vene vägede Su-25 ründelennuki.

Edukast õhutõrjeoperatsioonist teatas 28. mehhaniseeritud brigaad.

The moment a Russian Su-25 was shot down in the Toretsk direction. https://t.co/4Csx4ZhddK pic.twitter.com/SVkNV6OXnm

— NOELREPORTS (@NOELreports) February 8, 2025

Scholz: jutud rahuvalvajate saatmisest Ukrainasse on enneaegsed

Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütles intervjuus, et jutud sellest, et Saksamaa võib Ukrainasse saata rahuvalvajad, on enneaegsed ja kohatud.

Scholzi sõnul peaks enne seda sõda lõppema ning algama läbirääkimised ning alles seejärel oleks võimalik rääkida Ukrainale julgeolekugarantiide andmisest rääkida.

"Ma pean selliseid arutelusid enneaegseteks ja sobimatuteks, sest sellega eeldatakse, et Ukraina ei saa osa oma territooriumist Venemaalt tagasi," lausus ta.

Põhja-Korea üksused on Kurski rindel tagasi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et pärast hiljutisi teateid põhjakorealaste tagasitõmbamisest rindelt on nood nüüd Kurski oblastis tagasi rindele saadetud.

"Kurski lahingupiirkondades on on toimunud uued rünnakud. Vene ja Põhja-Korea sõdurid on uuesti rindele saadetud," lausus Zelenski, lisades, et märkimisväärne arv vaenlase sõduritest on hävitatud.

"Me räägime sadades Vene ja Põhja-Korea sõduritest," ütles Zelenski.

Ukraina relvajõud ütlesid nädal tagasi, et Ukraina väed pole põhjakorealasi rindel kohanud juba kolm nädalat.

Venemaa teatas droonirünnakust naftakäitisele Volgogradi oblastis

Ukraina üritas ööl vastu laupäeva droonidega rünnata Volgogradi oblastis asuvat naftakäitist, aga Vene õhukaitse tõrjus rünnaku ja tulekahju ei puhkenud, teatas oblasti kuberner Andrei Botšarov.

"Täna, 8. veebruaril tõrjusid Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumi valvesüsteemid Volgogradi oblastis droonirünnaku Kumõlženski rajoonis asuvale naftatöötlemisjaamale. Piirkondlik tuletõrje ja eriolukordade ministeerium jõudsid kiiresti sündmuskohale," teatas kuberner sotsiaalmeedias.

Rünnak ohvreid ega purustusi ei põhjustanud, lisas ta.

Venemaa kaitseministeerium teatas hommikul 11 drooni likvideerimisest Volgogradi oblastis.

Ukraina relvajõudkorraldasid droonirünnaku Vene naftafirma Lukoil rafineerimistehasele Volgogradneftepererabotka ööl vastu 31. jaanuari. Vene meediaväljaanded teatasid Volgogradi oblastis Lukoili naftatöötlemistehases plahvatuse järel puhkenud tulekahjust ka ööl vastu 15. jaanuari.

2024. aastal ründasid Volgogradi rafineerimistehast Ukraina droonid kaks korda, 3. veebruaril ja 11. mail.

Ukraina teatas sõjakuritegudes süüdistatava Vene ohvitseri tapmisest

Ukraina sõjaväeluure teatas Vene ohvitseri surmast, keda peetakse 59 tsiviilisikust ukrainlase hukkumise süüdlaseks.

"Venemaal suri Ukraina-vastastes sõjakuritegudes, sealhulgas Harkivi oblastis ligi 60 inimese surmaga lõppenud Groza külale tehtud raketirünnakus süüdistatav kapten Konstantin Nagaiko," teatas Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat (GUR) laupäeval.

Venemaa relvajõudude 112. raketibrigaadi patareiülem Nagaiko sai 3.  jaanuaril Venemaal Ivanovo oblastis Šuja külas, kus ta oma teenistust jätkas, plahvatuse tagajärjel hulga vigastusi.

Plahvatuse järgselt teatas GUR, et Vene sõjaväelase seisund on üliraske, kuna peaaegu kõik ta elundid on kahjustatud.

Vene relvajõud tulistasid 5. oktoobril 2023 Groza külas kohvik-poodi, kus toimus langenud sõjaväelase mälestusteenistus, mille tagajärjel hukkus 59 inimest.

Ukraina on ka varem teatanud ränkades sõjakuritegudes süüdistatavate Vene ohvitseride hukkumisest plahvatustes ja teist moodi korraldatud atentaatides, ütlemata siiski otse, et on olnud nende korraldamise taga.

Venemaa teatas 36 Ukraina drooni allatulistamisest

Vene õhutõrje tulistas ööl vastu laupäeva neljas piirkonnas alla 36 Ukraina drooni, teatas Venemaa kaitseministeerium. 

"18 mehitamata lennuvahendit tulistati alla Rostovi oblastis, 11 Volgogradi oblastis, viis Belgorodi oblastis ja kaks Krasnodari krais," teatas ministeerium.

Ukraina teatel saatis Venemaa öösel välja 139 drooni

Ukraina õhujõud teatasid laupäeval, et Venemaa saatis Ukraina poole teele 139 ründedrooni, millest õhukaitse tulistas alla 67, samas kui 71 kadusid radarilt sihtmärkideni jõudmata ning üks tabas eramaja Sumõs.

Zelenski: Dnipropetrovski oblasti langemine tuleb ära hoida

Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas intervjuus Reutersile vajadust peatada Vene režiimijuht Vladimir Putin ja takistada riigi keskosas asuva maavaraderikka Dnipropetrovski oblasti langemine vaenlase kätte.

"Meil on vaja peatada Putin ja kaitsta seda, mis meil on - väga rikas Dnipropetrovski oblast Kesk-Ukrainas," ütles ta.

"Kui me räägime kokkuleppest [USA-ga], siis sõlmigem kokkulepe, me kõik oleme poolt," ütles Zelenski, rõhutades samas vajadust saada Ukraina liitlastelt julgeolekutagatised.

Zelenski näitas kaarti Ukraina maavaradest. Tema sõnul on praegu Venemaa okupatsiooni all vähem kui 20 protsenti Ukraina maavaradest, sealhulgas umbes pool haruldastest muldmetallidest.

Ukraina president hoiatas, et Moskva võib anda oma liitlastele Põhja-Koreale ja Iraanile ligipääsu nendele ressurssidele.

Presidendi sõnul on Ukrainal Euroopa suurimad titaani varud, mis on üliolulised lennuki- ja kosmosetööstuse jaoks, samuti olulised uraanimaardlad, mida saab kasutada energia ja tuumarelvade tootmiseks. Paljud neist leiukohtadest asuvad Loode-Ukrainas, sõjapiirkonnast kaugel.

USA president Donald Trump on rääkinud võimalusest saada Ukraina toetamise eest vastutasuks seal paiknevaid hraudlasi maavarasid.

Zelenski rõhutas, et Kiiev ei tee ettepanekut oma ressursse lihtsalt "ära anda", vaid pakub välja mõlemapoolse kasuliku partnerluse nende ühiseks kasutuselevõtuks.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1210 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 847 860 (võrdlus eelmise päevaga +1210);

- tankid 9981 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 20 777 (+22);

- suurtükisüsteemid 22 820 (+35);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1273 (+2); 

- õhutõrjesüsteemid 1056 (+1);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 24 403 (+102);

- tiibraketid 3054 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 36 402 (+95);

- eritehnika 3738 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.