Hinnangud selle kohta, kui palju tuumajaama rajamine Eesti riigieelarvest võiks järgneval kümnel aastal maksma minna, tehti ära juba 2023. aastal, mil valmis mahukas tuumaenergia töörühma lõpparuanne.

Toona arvutati, et 73 miljonit eurot kuluks lähiaastatel näiteks tuumaregulaatorile ning haridus- ja teadusprogrammidele. Tuumaregulaatoriga seotud kulu on peamiselt personalikulu ehk vajaminevatele inimestele palga maksmine.

Sellele 73 miljonile eurole lisanduks veel kuni 54 miljonit eurot, mis on seotud pääste ja tehnilise võimekuse väljaarendamisega.

Tuumaenergia töörühma juht, kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming ütles, et riik arvestab ka nüüd nende numbritega, kuigi hinnad kindlasti aegamööda täpsustuvad.

"Meie kalkulatsioon näitas ka seda, et tegelikult juba kolmandal või neljandal aastal selle tuumaprogrammi alustamisest ka tulud riigile oluliselt suurenevad, sest hakatakse reaalselt mingeid tegevusi tegema, näiteks inimesi palkama. Juba neljandal aastal on näha, et võimalik tulu maksutulude näol on suurem kui see kulu riigile," ütles Tooming.

Tooming lausus, et siis, kui tuumajaam juba töötaks, peaks tulud kulusid ületama juba 19 miljoni euro võrra. "Riigi vaatest on näha, et see on ikkagi tulus projekt," ütles ta.

Nende tulu-kulu hinnangute sisse ei ole arvestatud võimalikku riiklikku toetusmeedet tuumaenergia toetamiseks. Tuumaenergiat arendava Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets ütles näiteks augustis, et tuumaenergia turule pääsemiseks oleks vaja sarnast hinnapõranda meedet, nagu tuuleenergialegi.

Sellele 73 miljonile eurole lisanduks lähiaastatel riigieelarvelise kuluna veel kuni 54 miljonit eurot, mis on seotud pääste ja tehnilise võimekuse väljaarendamisega. See hinnang on riigil veel aga väga esialgne ning konservatiivne, sest pole kindlalt teada, kes näiteks tuumajaama ehitab ning millist tehnoloogiat ta võiks kasutada.

Seda hoolimata tõsiasjast, et peale Fermi Energia praegu muid huvilisi riigil silmapiiril ei ole.

"Me täna oleme võtnud lähtekoha, et me seda hinnangut ei hakka tegema, sest see selgus, kas just nimelt see tehnoloogia Eestisse tuleb, sõltub lõpuks ju ehitusloa taotlemise faasis. Seal ikkagi hinnatakse tehnoloogia üle ja siis on ka teada konkreetne asukoht. Selle baasis on siis võimalik neid hinnanguid anda. Seetõttu ei ole meil mõistlik seda ette planeerida. Ka riigina oleme me öelnud algusest peale, et me hoiame selle võimaluse avatuna, et me konkreetselt ju ainult Fermi Energiaga ei arvesta, ka teistel erasektoris on võimalik initsiatiivi näidata," rääkis Tooming.

Tegelikult on tuumajaama ehitamisega seotud veel mitmed kulud, mida riik ei ole veel kokku löönud või mida ei saa avaldada.  Nii näiteks ei võetud tuumaenergia töörühma lõpparuandes arvesse seda, kui palju võiks minna maksma tuumajaamaga seotud sõjaliste ohtude maandamine.

Kajastatud pole ka kaitsepolitseiameti riigisaladusega kaitstud struktuuride eelarvelisi vajadusi. Selle kohta on koostatud küll eraldi analüüs, kuid see ei ole avalik.

Pärast seda, kui tuumaregulaator on hinnanud ohutusanalüüse, peaks selguma ka näiteks terviseameti ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumi täpsed kulud.

Töörühma lõpparuandes kirjutati, et tulud võiksid kulusid ületada eelkõige tänu projekti arendaja suurenevalt personalilt makstavate tööjõumaksude ning ehitustegevusest tingitud piirkondliku majandustegevuse elavdamise.

"Tuumaelektrijaama käitamise faasis pärast 11. aastat ületaksid riigi tulud kulusid püsivalt vähemalt 19 miljoni euro võrra. Ka negatiivse stsenaariumi korral, kus riigieelarvelised kulud oleksid hetke prognoosidest kaks korda suuremad ning tulud kaks korda väiksemad, ületaksid juba käitamisfaasi alguses tulud kulusid vähemalt 5,5 miljoni euro võrra," kirjutatakse lõpparuandes. 

2023. aastal avaldatud lõpparuandes kirjutati, et tuumaelektrijaama rajamine võib tuua kaasa ka muid tulusid. Need kulud on seotud näiteks sellega, et rohkem inimesi saab tööd teenindussektoris, mis pakub teenuseid jaama töötajatele ja ehitajatele nagu toitlustus, majutus või valveteenused.

Samuti võib tuumaelektrijaam satelliitrajatisena tuua uusi investeeringuid energiamahukate tööstusettevõtete näol. Teatud juhtudel võivad aruande järgi teiste riikide kogemuste näitel tuumaelektrijaamad meelitada ligi hariduslikku ja teaduslikku turismi.

Eeldusel, et jaam rajatakse riigimaale, on võimalus saada ka tulu maakasutustasu näol.

Fermi Energia esitas jaanuaris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile taotluse 600-megavatise võimsusega tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu algatamiseks.