Vähemalt nii loodavad EL-i tuumaenergiat toetavad liikmesmaad. Kümmekond riiki vaatab ootusärevalt kristlike demokraatide liidri Friedrich Merzi poole, kes on lubanud leevendada Saksamaal aatomienergia suhtes kehtestatud tabu. Merz saab tõenäoliselt Saksamaa uueks kantsleriks pärast seda, kui tema partei võitis pühapäevastel valimistel enim hääli.

See võib omakorda leevendada Brüsselis igavesti kestnud tupikseisu, mis blokeerib tuumapoliitika edendamist, märkis Politico.

Vaatamata sellele, et tuumaenergia on vähese CO2-heitega energiaallikas, ei ole see kunagi saanud Euroopa Liidus samasugust süsinikuvabadele energiaallikatele kehtestatud eeliskohtlemist nagu tuul ja päike. Ja Saksamaa on pikka aega juhtinud selle lähenemisviisi muutmise vastaseid, viidates ohutuse ja kasutatud kütuse ladustamisega seotud probleemidele, viivitustele tuumajaamade rajamisel ning kavandatud kulude ületamisele.

"Me seisime silmitsi tõsiasjaga, et Saksamaa juhtis... tuumavastast rühmitust," ütles üks anonüümselt rääkinud aatomimeelse EL-i riigi diplomaat. "Nii et ilma Saksamaata kaotavad nad tuule oma purjedes," lisas ta. "See võib olla pöördepunkt, et see ideoloogiline vaidlus lõpetada."

Teine leer, mida juhib Prantsusmaa, on küünte ja hammastega võidelnud tuumaenergia suurema tunnustamise eest Euroopa Liidus. Tuumaenergia kasutamise kaitsjad väidavad, et tuumaenergia jäetakse ebaõiglaselt tähelepanuta, hoolimata selle võimest toota odavat ja vähese heitega elektrit just siis, kui kõrged energiahinnad lämmatavad EL-i tööstusvaldkonda.

Tegemist on Euroopas väga aktuaalse teemaga. Euroopa Komisjon kavatseb kolmapäeval avalikustada raskustes oleva tööstusvaldkonna abistamise kava, mida nimetatakse puhta tööstuse lepinguks, ja sellega seotud plaani energiahindade alandamiseks.

Kuigi tuumaenergeetika on pärast Venemaa 2022. aasta sissetungi Ukrainasse saanud uue poliitilise hoo, on see endiselt ebakindlas olukorras. Euroopa suurim tuumaenergia tootja, Prantsuse riigile kuuluv energiahiiglane EDF, on võlgu ja on kaotanud mitu hiljutist hanget uute tuumajaamade ehitamiseks.

"See on nüüd-või-mitte-iial hetk," ütles Pariisis asuva Jacques Delorsi keskuse energeetikainstituudi juht ja tuumaspetsialist Phuc-Vinh Nguyen.

Ta lisas, et see, kuidas tuumaenergiat käsitletakse EL-i majandus- ja energiaplaanides sel nädalal, määrab suures osas selle saatuse järgmise 10–15 aasta jooksul.

Seetõttu jälgisid tuumaenergia pooldajad Saksamaa pühapäevaste valimiste tulemusi tähelepanelikult.

Seni on Merz suhtunud teemasse märkimisväärselt teisiti kui tema parteikaaslasest eelkäija Angela Merkel, kes nõustus pärast 2011. aasta Jaapani Fukushima tuumaõnnetuse järgseid proteste riigi reaktorid sulgema.

Berliin viis tuumajaamade järkjärgulise sulgemise lõpule Euroopa Liitu 2022. aastal tabanud energiakriisi haripunktis ja selle tagajärgi on paremtsentristide liider nimetanud "raskeks strateegiliseks veaks".

Kuigi Merz on sellest ajast saadik tõrjunud lubadusi reaktorid taaskäivitada, ütles Merz, et Saksamaa peaks tegema Prantsusmaaga koostööd täiustatud väikesemahuliste reaktorite ehk SMR-ide tootmisel. Tema partei manifest lubab ka edendada tuumatehnoloogia uurimist.

Brüsselis oleks isegi veidi leebem sakslaste hoiak tugevalt tunda, tõdes Politico.

"Meie jaoks oleks see kindlasti hea signaal," ütles üks teine ​​EL-i diplomaat. "Iga kord, kui tuleb mõni ettepanek, peame me vaidlema... see on aja raiskamine."

Isegi tuumaskeptikud tunnistavad eraviisiliselt, et võimuvahetus võib aidata pingeid leevendada. "Ma eeldaksin, et tuumaarutelu muutuks vähem lõhestavaks," ütles kolmas EL-i diplomaat. "Kui ... oleks vähem otsest vastasseisu, rahustaks see arutelu."

Kahe EL-i diplomaadi sõnul võimaldaks Saksamaa leebem lähenemisviis tuumaenergia pooldajatel kergemini ümber veenda vähem mõjukaid tuumavastaseid nagu Austria ja Luksemburg.

Praktikas annab see tuumaenergiat pooldavatele riikidele rohkem jõudu tuumaenergia rolli tugevdamiseks tulevastes õigusaktides, ütlesid diplomaadid. See hõlmab Brüsseli kliimaeesmärki 2040. aastaks, vähese CO2-heitega vesiniku juriidilist määratlust ja uusi EL-i konkurentsivõimega seotud fonde.

Lobirühma Nucleareurope peadirektor Yves Desbazeille sõnul loodavad nad suurendada survet ka Euroopa Komisjonile, et see lisaks tuumaenergia täielikumalt oma puhta tööstuse lepingusse ja sellega kaasnevasse energiahindade alandamise plaani.

See aitaks tuumaenergiaga pooldavatel riikidel saavutada oma eesmärki suurendada tuumaenergia tootmisvõimsust 2050. aastaks 50 protsenti, kuigi eksperdid hoiatavad, et see eesmärk on siiski ebareaalne.

Siiani näitavad Politico valduses olevate tekstide kavandid, et aatomienergia on ajakohastatud eeskirjadest välja jäetud, millega plaanitakse vabastada rohkem riigiabi ja palju muid algatusi, nagu EL-i toetatud tööstuse energialepingud. Selline väljajätmine kutsus esile tuumaenergia pooldavate riikide ja tööstuse pahameele. "Leiame, et teksti saab pehmelt öeldes parandada," ütles Desbazeille.