"Oleme täistuurides valmistumas teiseks ülemineku õppeaastaks, mis algab juba septembris. Möödunud nädala lõpus meie koolid saatsid välja õpetajatele hoiatused seoses sellega, et keele kategooriat on vaja vastavusse viia, kas augustiks või septembriks käesoleval aastal," ütles Aleksei Jašin linnavalitsuse pressikonverentsil.

Ta täpsustas, et B1 kategooria õpetajates peavad oma keeleoskuse augustis B2 tasemele viima 88 õpetajat. Lisaks on veel 34 õpetajat, kes peaksid alustama septembris C1 tasemele vastava keeleoskusega. "Ühtekokku 122 õpetajat. See on tõsine suurusjärk ja väljakutse," ütles Jašin.

"Kui me võtame 20 ülemineku kooli, siis keskmiselt see tähendab kuus õpetajat ühe kooli kohta. Meil on rida koole, kus ei ole mitte ühtegi õpetajat, kes peab viima oma keeleoskuse kõrgemale tasemele. Aga on ka koole, kus on oluliselt rohkem kui kuus õpetajat, kes peavad seda tegema," lausus ta.

Jašini sõnul on Tallinna sõnum, et linn pakub õpetajatele ülemineku tegevuskava ja eelarvega maksimaalset tuge.

"Antud hetkel õpib 115 õpetajat linna kulul eesti keelt B2 või C1 tasemel. Lisaks 200 õpetajat eesti keele instituudi või riigi toel. Jätkame reaalajas keelerändega. Meie ülemineku koolide õpetajad käivad Eesti kolleegide juures keele ja metoodika praktikal, vaatlevad, kuidas seal töö käib ja praktiseerivad keelt," rääkis Jašin.

Jašini sõnul linna poolt käima pandud ka kampaania õpetajate värbamiseks. Lisaks ootab tema sõnul õpetajaid sajaeurone palgatõus ning tõuseb differentseerimisfond.

Ta ütles, et koostöös asendusõpetajate programmiga on plaanid tuua Tallinna koolidesse 30 õpetajat aasta alguseks.

See, kui paljud 122 õpetajast sooritavad keeleeksami ja jätkavad, selgub Jašini sõnul 15. juulil.

Ossinovski sooviks, et eesti- ja venekeelsed noored õpiksid koos

Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE) ütles, et on koos Jašiniga käinud erinevates koolides kohtumistel esimese kuni neljanda klasside lapsevanematega.

"Eile just käisime Lasnamäel ühes koolis. Üldiselt on lapsevanemad väga avatud ja konstruktiivsed. Loomulikult on lapsevanematel mure, kuidas oma lapsi toetada selles üleminekus, mis on täiesti mõistetav ja loogiline. Ja selles olukorras ma usun, et nii kooli kui ka linna ülesanne on lapsevanematele seda tuge pakkuda," rääkis Ossinovski.

"Üks, mis on koorunud nendest vestlustest erinevates koolides, on see, et ainult sellise kunstliku eestikeelse keskkonnaga me nendes koolides parimat tulemust ei saavuta. See on andnud minule täiendavat kindlust, et liikumine ühtse Eesti kooli poole on õige suund, kus me tulevikus tahaksime, et eesti- ja venekeelsed lapsed õpiksid ka füüsiliselt koos, selleks, et tekiks loomulikku eestikeelset suhtluskonteksti, mida praegu väga suure vaevaga püütakse venekeelsetes koolides luua," lausus Ossinovski.

Samuti on tema sõnul vaja toetada rahvuste vahelisi suhteid väljaspool kooli keskkonda, eelkõige huvihariduse ja sporditegevustes.

"Me teame, et meil on see küsimus ajalooliselt tihti segregeeritud. Meil on rohkem venekeelseid, isegi spordialasid, aga kindlasti ka klubisid, kus seda suhtlust on vähe. Ja me teame, et on ka huviringe, kus seda segunemist ei toimu piisavalt. Need on kindlasti need suunad, millega me töötame edasi," sõnas Ossinovski.

"Meil on käivitatud ka täiendavad programmid, mis peaksid soodustama eesti- ja venekeelsete noorte omavahelist suhtlust. Haridusameti vaatest vaatame huvikoolide programmidele otsa, et seda soodustada. Ja kultuuri- ja spordiametis alates septembrist suurendame oluliselt spordi pearaha, mida me noorte eest klubidele maksame. Aga selle süsteemi ümberkorraldamise kontekstis kindlasti tahame ka sellele küsimusele tähelepanu pöörata, et tekitada motivatsiooni spordiklubidel, et oleksid eesti- ja venekeelsed lapsed kaasatud samadesse trennidesse, sest just sellisel juhul me selle tulemuse saavutame," lausus Ossinovski.