Kirjanen kirjutas Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartiklis, et kui riigikogus ei peeta enam debatte ka niivõrd olulisel teemal nagu riigi energeetika tulevik, siis pole riigikogu järele riigi juhtimises enam mingisugust vajadust.

Kirjanen viitas "Esimeses stuudios", et paar nädalat tagasi kolme valitsuserakonna juhtide poolt tehtud energeetikakokkulepe, millega muu hulgas otsustati meretuuleparkidele 20 aasta jooksul maksta toetusi maksimaalselt 2,6 miljardi euro eest, on avalikku arutelu välistava otsustusprotsessi ere näide.

"Rehkendusi meil veel ei ole ja suured otsused on vastu võetud. Ja nagu numbritest on näha, siis elektritarbijate kulud on miljardites. Kui selliseid otsuseid ja arutelusid ka riigikogus ei peeta, siis on kahtlemata küsimus, mille jaoks meil riigikogu vaja on. /.../ Kui kolm erakonna esimeest otsuseid teevad, siis demokraatlikes protsessides see päris nii ei peaks olema," lausus ta.

Kirjanen lisas, et poliitikutelt oodataksegi õigustatult otsuste tegemist, ent teha niivõrd olulisi otsuseid ilma avaliku debatita on vale.

"On olemas mingi protsess, mida tuleks läbi teha, et jõuda õigete otsusteni. Olukorras, kus energiamajanduse arengukava on tagasiside staadiumis, teha need otsused ära, mis peaksid baseeruma energiamajanduse arengukaval, on minu meelest vale. Head ja õiged otsused sünnivad siis, kui need kaalutakse ja arutatakse läbi, demokraatlikus ühiskonnas ka debateeritakse parlamendis läbi," lausus ta.

"Kui me ei suuda ühiskonnale seletada, miks me võtame miljarditesse eurodesse ulatuvaid kohustusi, siis ühiskonnas tekib skepsis ja künism valitsejate suhtes ja ma arvan, et see on hästi ohtlik. Seetõttu arutelu, kõikide kaasamine, selgitamine, tegelikult asjadest rääkimine nende õigete nimedega on ütlemata tähtis. Ja kui me seda ei tee, on selge see, et inimesed tahavad muutusi," lisas ta.

Kirjaneni sõnul sai rutakate ja läbimõtlemata otsuste probleem alguse koroonapandeemia ajast ja on kestnud tänaseni.

"Suur probleem hakkas peale Covidiga – riigis on konstantne kriis ja seda on vaja kogu aeg lahendada. Ja kui on aja kriisi lahendada, siis asjad, millel tavaliselt oleks teha vaja mõjuhinnangud, siis neid pole aega teha, sest otsused on vaja kähku teha. Tänu sellele on ka otsuste kvaliteet, olgem ausad, läinud halvaks," ütles Kirjanen.

Kirjaneni sõnul oleks vaja enne oluliste energeetikaotsuste tegemist paika saada suur plaan ehk energiamajanduse arengukava.

"Suur plaan on vaja ära vaielda ja kui suur raamistik on paika saanud, siis saame tegelda detailidega, mitte vastupidi," märkis ta.

Kirjaneni sõnul pole vaja loobuda eesmärgist, et tuleb liikuda puhtama tootmise ja keskkonna poole, küll oleks vaja üle käia konkreetsed kliimaneutraalsuse eesmärgid.

"Ma olen 100 protsenti nõus, et (pole vaja) laduda Eestisse tuulikuid sellises mahus, et me toodame siis, kui tuul puhub, kolme-neli korda rohkem kui tarbime, ja kui ei puhu, siis maksame elektri eest 500 eurot. Selline lahendus on rumal. Kas selle tõttu peaksime loobuma kliimaeesmärkidest – ma arvan, et peaksime oluliselt paremini neid eesmärk sättima ja proovima jõuda nendeni kulutõhusamalt, kui täna seda teeme," lausus ta.

Kirjanen kritiseeris ka valitsuse majanduspoliitikat, märkides, et kui ainuke lootus paremale tulevikule on see, et naaberriikide majandustel hakkab paremini minema, on meil suur probleem.

"Ma olen Eesti majanduspoliitikat vaadanud kõrvalt pikka aega ja nii masendav, kui see on praegu, pole see pikka aega olnud. /.../ On selline ütlus, et tõusuvesi tõstab kõiki paati – see ongi Eesti majanduspoliitika. Me ootame, et äkki hakkab rootslastel natuke paremini minema, äkki soomlastel natuke paremini. Ja kui neil läheb natuke paremini, siis äkki tilgub sealt meile ka midagi. Kui see on kogu Eesti majanduspoliitika, siis on meil suur probleem," lausus Kirjanen.