Elektri hind on Eestis, nagu ka Lätis ja Leedus, sel nädalal tõusnud tavapärasest kõrgemale, ulatudes reedese seisuga nädala keskmisena 184 euroni megavatt-tunnist ehk 18,4 sendini kilovatt-tunnist. See on pea 50 protsenti rohkem kui eelmisel nädalal ja täpselt kaks korda sama palju, kui oli jaanuari keskmine hind. Näiteks mullu oli veebruarikuu keskmine hind Eestis 75,5 eurot megavatt-tunnist.

Põhjuseid, miks hind on kerkinud nii kõrgele, on mitmeid: Balti riikide elektrivõrgu ühendamine Mandri-Euroopa võrguga on kaasa toonud ajutise elektriühenduste ülekandevõimsuste vähendamise ja sagedusreservide turu avamise; lisaks avaldavad mõju süsinikukvootide hinnatõus, tuule- ja päikesevaene ilm ning gaasi kerkiv hind.

Nõu ütles ERR-ile, et Estlink 2 mittetöötamisel on elektri hinnale väga suur mõju, sest odavamat elektrit tuleb seetõttu Eestisse vähem. Näiteks Soomes on selle nädala keskmine hind börsielektril 84,6 eurot megavatt-tunnist, eelnenud nädalatel aga veel mitukümmend protsenti madalam.

"Eesti tarbijad tervikuna maksavad ainuüksi veebruaris ligikaudu 50 miljonit eurot rohkem elektri eest Estlink 2 turult väljas olemise tõttu. See mõju saab olema suur ka lähikuudel, eriti märtsis," lausus ta.

Estlink oli rikke tõttu töökorrast väljas ka mullu ja seda üle seitsme kuu. Toona arvutas Eesti Energia välja, et Estlink 2 ühenduse katkemine kergitas Eestis tises kvartalis elektri hinda keskmiselt kuni 24 eurot megavatt-tunni kohta ja juulis kuni 42 eurot.

Eesti ja Soome elektriühendus Estlink 2, mille ülekandevõimsus on 650 megavatti, lõhuti ankruga jõulupühade ajal. Kuivõrd lõhutud koht asub Soome vetes, veab remonditöid Soome süsteemioperaator Fingrid.

Fingridi esindaja ütles mõni nädal tagasi ERR-ile, et veebruaris peaks merel toimuma ettevalmistustööd juhtme remondiks, kui lõigatakse juhtmest välja kahjustatud osa ning isoleeritakse kaabli otsad.

Ka Elering teatas sel nädalal, et remonditööde ettevalmistused toimuvad lähinädalatel, lisades, et remonditöid tehakse koostöös kaablitootjaga ning eeldatavalt kestab remont neli kuni kuus nädalat. Millal remont pärast ettevalmistustöid aga algab, pole praegu veel selge.

Turuteadete järgi hakkab Estlink taas tööle 1. augustil, mis tähendab, et tähtaeg pole vahepeal muutunud.

Kliimaminister Yoko Alender nentis neljapäeval samuti, et Estlink 2 remondi mõju on elektri hinnale täiesti olemas. Tema sõnul on vaja kiiresti leida vajalik remondilaev, kuid kuivõrd neid on maailmas vähe ning needki enamjaolt broneeritud, ei pruugi see loodetud kiirusega juhtuda.

Umbes 350-megavatise ülekandevõimsusega Estlink 1 on aga töös ja neljapäeval toimus elektrikaubandus täies mahus Soomest Eesti suunas.

Ka sagedusreservide turg mõjutab elektri hinda märkimisväärselt

Viimased nädalapäevad on Eestis olnud tuulevaiksed ning see tähendab, et odavamat tuuleelektrit praktiliselt pole.

Näiteks oli Eestis elektri tarbimine neljapäeva hommikul tipphetkel veidi üle 1300 megavati, tootmine oli samal ajal 1065 megavatti. Tuuleparkide toodang oli neljapäeva hommikul aga minimaalne, kõikudes nulli ja 40 megavati vahel, õhtul pidi prognoosi järgi tootmine tõusma parimal hetkel üle 150 megavati.

Nulli ja 200 megavati vahel on Eesti tuuleenergiatoodang kõikunud praktiliselt terve veebruari.

Nõu märkis, et tugevam tuul ja märtsis ka päike on peamine lootus, et Eestis võiks elektri hind langeda. "See võib päevaseid hindu langetada suurusjärgus kuni 50 protsenti," ütles ta.

Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov peabki just tuulevaikset ja jahedat ilma peamiseks hinnakergitajaks.

"Suurimad elektrihinna leevendajad on lähikuudel kindlasti ilmastikuolud. Tuuliste ilmade korral näeme kindlasti üsna madalaid elektrihindasid, kuivõrd ka Baltimaades on tuuleenergia tootmist juba arvestatavas mahus," lausus ta.

Oma mõju on hinnale ka sagedusreservide turul, kus süsteemioperaatorid ostavad elektrisüsteemi sageduse hoidmiseks järgmise päeva tootmisvõimsusi, mis tähendab, et elektriturul on pakkumine selle võrra väiksem. Balti riikides avanes sagedusreservide turg eelmise nädala teisipäeval.

"Praeguse seisuga on see mõju olnud küllaltki suur. Üks asi on kaablipiirangud, aga see, et päev ette turule pakutavad võimsused on vähenenud, mõjutab turgu märkimisväärselt. Vähene tuul ja madal temperatuur võimendavad seda," lausus Nõu.

Kasparov ütles, et sagedusreservide turu käivitamine mõjutab päev-ette turuhindu kahes suunas. "Näiteks laupäeval nägime, et hind langes tasemele 62,7 eurot megavatt-tunnist, kuna mitmed regiooni elektrijaamad olid seadnud end valmisolekusse sagedusreservi pakkuma ning seega osalesid kindla koormusega ka päev-ette turul," märkis ta.

Seda, milline saab olema sagedusreservide pikaajaline mõju elektrihinnale, on veel raske öelda, lisas Kasparov. "Ilmselt lähinädalad annavad siin meile selguse," ütles ta.

Ülekandevõimsuste piiramine annab hinnakasvu oma osa

Kaablipiirangud ehk riikidevaheliste ülekandevõimsuste piiramine puudutab eelkõige kaht ühendust: Leedu-Poola 500-megavatine ühendus on praegu vahelduvvoolul ehk kaubanduseks suletud, 24. veebruari hommikul tuleb sellest turule tagasi 150 megavatti. Leedu-Rootsi ühendust on piiratud 100 megavati võrra, täisvõimsus ehk 700 megavatti taastatakse 17. veebruari hommikul.

Mõlemad ühendused on piiratud võimsusega seetõttu, et tagada stabiilne sagedus Balti elektrisüsteemis.

Kasparov märkis, et piirangute tõttu jõuab soodsamat Põhjamaade elektrit siia vähem ja seega on hind elektril kõrgem.

Oma osa elektri hinna tõusus on ka süsinikukvootide turul, kus kvootide hind on jaanuarist alates tõusuteel. Kvoote on vaja osta näiteks Eesti Energia põlevkivijaamadel, mis on elektrihinna tõustes rohkem turule pääsenud ja rohkem tootnud.

Energiakontserni kommunikatsioonijuht Mattias Kaiv ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et kvoodi eest makstav raha moodustab julgelt üle poole põlevkivielektri lõpp- ehk turuhinnast.

Nõu märkis, et süsinikukvootidele on mõju elektri hinnale olemas, sest see on sisendkulu põlevkivielektrijaamadele ja gaasijaamadele, aga kõikidest teguritest on see kõige väiksema mõjuga.

Kasparov lisas, et elektrihinnale avaldab mõju ka maagaasi hinna kerkimine.

Kui kõik mõjurid kokku arvata, siis võib öelda, et elektri hind hakkab langema nädala või kahe pärast, ütles Nõu.

"Tundub, et sarnane hinnatase või natuke madalam kestab veel umbes seitse kuni kümme päeva, siis näitavad ilmamudelid juba natuke soojemaid temperatuure ja ilmselt ka rohkem tuult," lausus ta.

Kasparov ütles, et märtsis hakkab ka päikeseenergia toodang elektri hinnale märkimisväärset mõju avaldama.

Samas peab arvestama, et praegune õhutemperatuur on tavapärase Eesti talve jaoks veel suhteliselt leebe ning kui ilm peaks veebruaris-märtsis päriselt külmaks minema, kasvab tarbimine veel ning Eesti põlevkivijaamad ning lõunanaabrite gaasijaamad toodavad siis tõenäoliselt täisvõimsusel ning hoiavad elektri hinna väga kõrgel.

"Kindlasti mõjutab hinda ka õhutemperatuur – külmemate ilmadega kasvab nõudlus ning käivitada tuleb kallima hinnaga tootmisvõimsusi," ütles Kasparov.

Eesti tiputarbimise rekord pärineb mullu jaanuarist (1599 megavatti). Tootmisrekord on Eleringi andmetel pärit aastast 2016 (2281 megavatti), ka siis oli tegu jaanuarikuuga.

Süsteemioperaator Elering on oma kodulehel välja toonud Eesti elektrihinna mõjurid, mis on jagatud nelja gruppi: ülekandevõimsused, ilmastikuolud, tootmisvõimsused ja primaarkütuste hinnad.