Kehtiv iluteenuseid reguleeriv määrus pärineb aastast 2000 ning sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole selles sisalduvad nõuded enam piisavad, sest vahepealsetel aastatel on ilusalongiteenuste hulka lisandunud ripsmepikendused, kulmude lamineerimine, maniküüri- ja pediküüriteenused geelllakkidega, püsimeigitehnoloogiad ja nahahooldusprotseduurid. Osa teenindajaid pakub aga iluteenuseid, ilma et oleks ise seda eriala õppinud.

Määruse seletuskiri toob välja, et 25 aasta eest ei olnud nii mõnegi praegu kasutusel oleva töövõtte ja seadme kohta veel nõudeid, kuid ilusalongides kasutatavad materjalid on samal ajal muutunud märksa keerulisemaks ja sisaldavad sageli tugevatoimelisi kemikaale.

Nüüd valminud määruse eelnõuga kehtestatakse esimest korda väljaõppenõuded ripsme- ja kulmutehnikule ning neile, kes pakuvad keha augustamise teenust.

Nõue ei mõjuta kuigivõrd neid iluteenindajaid, kes on läbinud kutseõppe, sest läbitud haridusest piisab, et väljaõppenõudele vastata. Samas hindab sotsiaalministeerium, et umbes kolmveerand kõigist iluteenindajatest, kellel pole kutseharidust, peavad end tõenäoliselt täiendama, et uutele nõuetele vastata.

Iluteenindajatele tekib kohustus läbida töö käigus kasutatavate tehniliselt keerulisemate seadmete väljaõpe. See puudutab peamiselt kosmeetikuid, kes kasutavad vastavat aparatuuri.

Küünetehnikute tegevuse juures on peamiseks terviseriskiks nahahäired ja allergiad, mis võivad tekkida reaktsioonina geelidele, liimidele ja lahustitele. Lisaks on ka seen- või bakteriaalsete nakkuste oht. Määrus paneb paika, et küünetehniku väljaõpe peab hõmama naha ja küüne ehituse ja küünte kasvutsüklite tundmist ning naha- ja küünehaiguste, allergiate, põletike ja haigusseisundite tunnuste tundmist.

Lisaks peab küünetehniku väljaõpe sisaldama töövahendite desinfitseerimist ja antiseptika reeglite tundmist, aga ka maskide ja kinnaste kasutamist. Kursis tuleb olla ka tervisele ohtlikult mõjuvate kemikaalidega.

Ripsmetehnik peab oskama silmahaigusi ära tunda

Ripsmetehniku teenuste puhul toob määrus välja, et nõuded puudutavad kõiki protseduure, kus kasutatakse keemilisi aineid, et ripsmete välimust muuta, aga ka looduslikke ripsmehooldusprotseduure. Ripsmetehnik peab tulevikus tundma silma ja ripsmete anatoomiat ja füsioloogiat, ripsmekarva ehitust ja läbilõiget ning ripsmete kasvutsükleid ja faase.

Samuti eeldatakse ripsmetehnikult silmade ja naha struktuuri ja funktsiooni mõistmist. Näitena toob määrus välja, et vale koolutustehnika või liiga raske ripsmepikendus võib ripsmejuurt püsivalt kahjustada. Ripsmetehnik peab tundma ka silmahaigusi ja nahaallergiaid ning suutma põletikku ära tunda, et mitte pakkuda teenust siis, kui see võib kliendi tervist halvendada. Sarnased nõuded hakkavad kehtima ka kulmutehnikutele.

Lisaks sätestab määrus, et kui iluteenuse pakkujal ei ole terviseametilt saadud tegevusluba, ei või ta pakkuda haiguste ravi ega esteetiliste vigade parandamise protseduure, näiteks kortsude või pigmendilaikude korrigeerimist, aga ka täitesüste või mikronõelumist, juhul kui nõel tungib teatud millimeetritest sügavamale, keemilist naha koorimist, laserprotseduure ja muud sellist.

Määruse seletuskirjas selgitatakse, et esteetilised mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid eeldavad, et nende tegijal on põhjalikud meditsiinilised teadmised naha ehitusest, näo ja kaela anatoomiast ning inimese füsioloogiast, mistõttu käsitletaksegi neid tervishoiuteenustena.

Iluteenuse pakkuja ei tohi manustada ravimeid, näiteks tuimasteid ega kasutada seadmeid, mis on mõeldud just tervishoiuteenuste tarbeks. Teisisõnu peab teenusepakkuja piirduma valdkondadega, mis ei nõua meditsiinilist pädevust.

Keha augustamise kohta märgitakse eelnõu seletuskirjas, et kui seda protseduuri valesti teha, tekib risk närvikahjustuseks, veresoonte vigastuseks või verejooksuks. Puuduliku järelhoolduse puhul võib tekkida nakkus või põletik. Praegu kehtiv määrus keha augustamise kohta nõudeid ei sisalda.

Nüüd aga paneb määrus paika, milline peab olema augustaja tõendatud väljaõpe: see peab hõlmama augustatava kehapiirkonna anatoomilisi iseärasusi, naha ehitust ja talitust ning haavahoolduse aluseid. Lisaks tuleb õppida ka augustamisega seotud töövahendite puhastamist ja desinfitseerimist, sest kui seda valesti teha, võivad levida näiteks HIV või B- ja C-hepatiit.

Väljaõpe peab hõlmama ka nahahaiguste, allergiate ja nahapõletiku tunnuseid, et teenusepakkuja oskaks hinnata, kas augustamine on konkreetse inimese puhul ohutu.

Karmistuvad ka solaariumit puudutavad nõuded

Ühtlasi puudutavad nõuded ka püsimeiki, mis protseduurina sarnaneb tätoveerimisega. Eelnõu toob välja, et püsimeik ei tähenda alati ainult näojoonte rõhutamist, vaid selle abil korrigeeritakse näiteks pärast rinnaoperatsiooni rinnanibu, tehakse kiilanevale peale juukseid, aga ka habemeid ja sünnimärke. Sellise tegevuse jaoks näeb määrus samuti ette sarnase väljaõppe nagu tätoveerimise puhul.

Eraldi toob eelnõu välja värvid, mida tätoveerimise ja püsimeigi tegemise puhul kasutada – need peavad vastama Euroopa Liidu nõuetele ehk ei tohi muu hulgas olla kantserogeensed ega allergeensed.

Täiendatakse ka nõudeid solaariumiteenusele ja solaariumiseadmetele. WHO on lisanud solaariumi esimese taseme kantserogeenide hulka ehk seos vähi tekkega on kinnitatud. Lisanõuded peaksid vähendama solaariumist saadavat UV-kiirguse doosi ning sellega seotud nahavähi tekke riski.

Ruumide osas nõuded leevenevad. Kui praeguses määruses on paigas täpsed ruutmeetrid, siis uues määruses on öeldud, et ruum peab tagama klientide privaatsuse ja ohutuse. See tähendab, et näiteks küünetehniku ruumi peab mahtuma töölaud ja spetsiaalne tool ning ventilatsioon peab olema hea, et kemikaaliaurud tervist ei ohustaks, kuid iga konkreetse teenuse puhul tuleb keskenduda ennekõike ohutusele, mitte aga ruumide suurusele.

Muudatus toob lisatööd ka terviseametile, kes peab hakkama tegema järelevalvet ka keha augustamise teenustele ning laieneb ka kõikide iluteenuste järelevalve sisu, sest ametil tuleb kontrollida ka iluteenindajate väljaõpet.

Järelevalve laiendamise tõttu suureneb terviseameti töökoormus ning seletuskirjas peetakse võimalikuks, et amet vajab selleks lisatöötajaid, aga ka infosüsteemi arendamist.

Alates 1. septembrist jõustub uus rahvatervishoiu seadus ning iluteenuseid puudutav määrus peaks jõustuma koos sellega.