"Eestil on vaja valitsust, mis on otsustusvõimeline," ütles ERR-ile suurem osa Eesti 200 juhatuse liikmetest. Nendega sama meelt on erakonna endine esimees Margus Tsahkna.

"Sellesse koalitsiooni juba pärast valimisi sisse kirjutatud maailmavaatelised pinged on jõudnud sellesse kohta, kus on vaja maas istuda ja vaadata, kuidas edasi minna," sõnas Tsahkna.

"Päris mitmes kohas, mis puudutab näiteks majandust, on asjad seisma jäänud. Me räägime ikkagi kuude kaupa kestvast protsessist," ütles erakonna aseesimees Aleksei Jašin.

"Valitsus ei saa üheksa kuud arutada majanduse leevendamise meetmeid. Valitsus peab suutma otsustada ja täna seda ei saa," ütles erakonna juhatuse liige Daniel Kõiv.

"Kui kokkulepitud otsused on jäänud valitsuses toppama, siis see tekitab paratamatult rahulolematust," lisas teine juhatuse liige Ando Kiviberg.

Eesti 200 esimees Kristina Kallas ei teinud neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil saladust, missuguse hammasratta vahelt tema hinnangul kruusa tuleb otsida. Ka teised Eesti 200 liikmed teavad täpselt, kelle taga otsused seisavad. "Kahjuks nad seisavad täna sotsiaaldemokraatide taga," sõnas Kõiv.

Kõiv: meil on tohutu tööjõupuudus

Eesti 200 mured saab jagada kolmeks. Esiteks bürokraatia vähendamine. Poliitikud tuletavad üha uuesti meelde kahe määruse eelnõu. Neist esimene, sotsiaalministeeriumis sündinud eelnõu peaks tagama, et küünetehnikutel, juuksuritel ja kosmeetikutel on edaspidi spetsiaalne väljaõpe. Teine, põllumajandusministeeriumis sündinud eelnõu reguleeriks muu hulgas seda, missugune info peab kaasas olema annetatud toiduga ja kuidas tuleb restoranikülastajale liha päritolu tutvustada.

Ka teine punt etteheiteid on seotud majandusega. "Otsused, mis puudutavad oskustööjõukvoodi loomist, energiaplaani elluviimist, konkurentsiseaduse vastuvõtmist, seisavad," sõnas Kõiv.

Sama kolmik kõlas pea iga ERR-iga rääkinud Eesti 200 liikme suust.

Samas märgivad sotsiaaldemokraadid, et just Eesti 200 tõmbas varasematele konkurentsiseaduse eelnõudele pidurit. Pärast valitsuse vahetumist on justiitsminister Liisa-Ly Pakosta koostanud oma ettepanekud nii, et reegliterikkujat ei tabaks haldus- vaid väärteotrahv. Osa sotsiaaldemokraate pelgab, et värske eelnõu võib konkurentsiameti tööriistakasti lahjaks jätta.

Välistööjõu kohta kirjutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Lauri Läänemets sotsiaalmeedias, et Eesti 200 pakutud algatus tooks Eestisse igal aastal 9000 uut töötajat. "Meil on tohutu tööpuudus," ütles selle peale Daniel Kõiv.

Mis energeetikat puudutab, siis soovitas Läänemets pigem kliimaministeeriumi otsa vaadata.

Üha enam otsitakse võimalust kodakondsuseta inimesed hääleõiguseta jätta

Kolmanda teemana räägivad Eesti 200 poliitikud julgeolekust. Ning selle teemapunkti all läheb nende jutt halli passiga elanike hääleõigusele. Põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Terras loodab teisipäeval esitada muudatusettepaneku, mille järgi jääks kohalikel valimistel hääleõigus ainult Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele.

"Neli erakonda toetab, et hääletada saavad Eesti kodanikud, ehk Vene kodanikud, Valgevene kodanikud ja hallid passid ei saa," sõnas Terras. Keskerakond on kõige vastu ja sotsiaaldemokraadid võitlevad nende hallide passide eest."

Sarnaselt Terrasega usub Daniel Kõiv, et riigikogus juba kaks lugemist läbinud eelnõu, mis halli passiga inimestele hääleõiguse alles jätaks, blokeeriks opositsioon ära.

"Ehk siis see on puhas pragmaatiline praktika, et senine koalitsiooni kokkulepe ei saaks riigikogust toetust, mistõttu on vaja otsida lahendust, et agressorriikide kodanikud ei saaks valimistel osaleda," sõnas Kõiv.

Sotsiaaldemokraadid aga on kinnitanud, et nemad seisavad oma maailmavaate ja koalitsiooni senise kokkuleppe taga.

Sotsiaaldemokraatidelt oodatakse parempööret

Eesti 200 koostatud soovide nimekiri on piisavalt pikk, et küsida, kas ja kuidas edasi. Aleksei Jašin kinnitas, et need arutelud koalitsioonipartnerite vahel käivad.

"Meil on tõesti vaja parempoolsemat valitsust ja küsimus on, kas sotsiaaldemokraadid on valmis sellega leppima ja teostama parempoolsemat poliitikat, kuna seda olukord hetkel nõuab, või kahjuks nad ei ole selleks võimelised," selgitas Jašin.

Muidugi on sotsiaaldemokraatidel võimalik siit olukorrast välja tagurdada. Terviseminister Riina Sikkut ja regionaalminister Piret Hartman võivad jätta oma määrusemuudatused allkirjastamata. Konkurentsiseaduse kohta võib öelda, et asi seegi.

Tööjõuküsimuses on Läänemetsal enda sõnul kompromiss pakkuda ning energeetikaudus sõltub vastutus niikuinii vaatenurgast. Põhiseaduse muutmisel piisaks sellest, kui sotsiaaldemokraadid Terrase pakutud eelnõu ära ei blokeeri.

"See oleks minu meelest väga tore, kui nad toetavad seda või vähemalt ei tööta vastu või jätavad hääletuse vabaks," ütles Hendrik Terras. "Neid variante on mitmeid ja ma arvan, et see kokkulepe meile sobiks."

Numbrid annaks napi kaksikliidu kokku

Aga mis saab siis, kui vasakpoolne erakond ei soovi parempoolsemat poliitikat teha? Aleksei Jašin ütles, et kui kokkuleppeid endiselt takistatakse, on vaja takistus eemaldada. Ja põhimõtteliselt saab Eesti 200 ja Reformierakonnast kokku panna ka uue parempoolsema valitsuse.

"See vundamendi põhi temaatiliselt on minu meelest suures pildis olemas. Ja siis tekib see teine praktiline küsimus ehk mitu häält riigikogus. Usun, et seoses sellega ongi kõige rohkem mõttetööd," selgitas Jašin.

Eesti 200-l on riigikogus 13 ja Reformierakonnal 39 häält. Jašin ütles, et selle matemaatikaga on koalitsiooni keeruline teha. "Aga ajalugu näitab, et see on täiesti võimalik," lisas ta.

Kõik Eesti 200 poliitikud kinnitasid, et esialgu proovitakse sotsiaaldemokraatidega kaubale saada. Samas räägitakse plaan B-st üha julgemalt.

"Ajalugu on näidanud, et kriisiaegadel ja sõjaaegadel on olnud ka väga palju vähemusvalitsusi. Just selle tõttu, et kriisiaegadel ja sõjaaegadel on vaja teha otsuseid," rääkis Daniel Kõiv. "Kui see on võimalik koos sotsiaaldemokraatidega, siis on hästi. Kui see ei ole võimalik, siis tulebki edasi vaadata, kuidas me saame tagada Eestis otsustusvõimelise valitsuse."

Eesti 200 poliitikud räägivad ka sellest, et uuele paremvalitsusele võib tuge tulla riigikogu aknaaluste seast. Ühegi nimega avalikult ei žongleerita, samas öeldakse, et poliitikas ikka räägitakse omavahel.

Tsahkna: reitingud näitavad, et poliitika ei vasta ootustele

Ka Eesti 200 fraktsiooni esimees Toomas Uibo ütles, et napi enamusega valitsusi on varemgi tehtud. Samas ei soovi ta sel teemal spekuleerida. "Pigem ma ütleks, et sotsid, olge head ja võtke ennast kokku," rõhutas Uibo.

Ka Margus Tsahkna ütles, et praeguse võimuliidu lõpust ei maksa veel rääkida, sest ruumi kõnelusteks veel on.

"Aga tähtis on, et kõik osapooled tunnistaksid endale ka, et me oleme jõudnud mingisse punkti, et samamoodi me ei saa edasi minna," lisas Tsahkna. "Sest see absoluutselt ei vasta nendele ootustele, mis on meile ettevõtjatel, majandusinimestel ja Eesti inimestel laiemalt. Me näeme seda ju ka nendest samadest populaarsusküsitlustest."

Kantar Emori küsitlus näitas veebruaris, et Reformierakonna toetus on langenud 14 protsendini, sotsiaaldemokraate toetab 13 protsenti ja Eesti 200 kolm protsenti vastanutest.