Vaatamata sellele, et NATO-sse kuuluvad Euroopa riigid on alates 2014. aastast oma kaitsekulutusi peaaegu kahekordistunud, kulutavad nad keskmiselt kaitsele endiselt alla kahe protsendi oma SKP-st. USA rahastab aga peaaegu kahte kolmandikku NATO sõjalisest eelarvest.

NATO Euroopa riigid kulutavad kaitsele keskmiselt kokku 1,9 protsenti oma SKP-st, USA aga 3,3 protsenti.

S&P analüüsis kolme stsenaariumi: esimene, kus Euroopa riigid suurendavad kaitsekulutusi praegu kaalutud keskmisele ehk vähemalt 2,67 protsendile; teine, kus Euroopa tõstab need praegusele USA tasemele ehk 3,3 protsendile; ja kolmas, kus kulutused sööstava viiele protsendile SKP-st, nagu ka Trump on nõudnud.

Esimene stsenaarium (2,67 protsenti) tähendaks, et EL suurendab kaitsekulutusi 242 miljardi dollari võrra aastas. Kolmanda stsenaariumi korral suureneksid kulud kuni 875 miljardi dollari võrra.

S&P hoiatas, et viimane stsenaarium mõjutab tõenäoliselt riikide krediidireitinguid.

Saksamaa ja Prantsusmaa puhul tooks Trumpi nõue tulemuseks nende riikide eelarvepuudujäägi tõusu vastavalt 4,6 ja 8,9 protsendile, võrreldes 1,7 ja kuue protsendiga, mida S&P praegu neile prognoosib.

Eestile näeb agentuur Trumpi nõude täitmise puhul ette 4,7 protsendist eelarvepuudujääki.

Kuid Rumeenia puhul tõuseks puudujääk Trumpi nõudmise täitmise puhul 9,5 protsendini, samas kui EL-i mittekuuluvas Suurbritannias halveneks eelarvepuudujääk praeguselt prognoositud 4,3 protsendilt seitsme protsendini.

See tähendaks, et peaaegu kõik Euroopa riigid peaksid kulutuste prioriteedid ümber seadma, ütles S&P analüütik Riccardo Bellesia. Enamik EL-i riikidest juba praegu seisab silmitsi aeglustunud majanduskasvu ja ka elanikkonna vananemise tõttu kasvavate sotsiaalhoolduskuludega.

Agentuur märgib, et kuigi liidu suurimad riigid, sealhulgas Saksamaa, on pikka aega olnud vastu EL-i ühisele võlaemissioonile, võib see Washingtonist tulnud sõnumite valguses muutuda.

Euroopa stabiilsusmehhanismi üles seadmine raha laenamiseks on üks võimalus, kuigi alternatiiviks võiks olla midagi uut, mis hõlmab ka Suurbritanniat ja Norrat, kes kuuluvad küll NATO-sse, kuid mitte Euroopa Liitu, lisas agentuur.