Oluline pühapäeval, 16. veebruaril, kell 20.25:

- Zelenski: Venemaa võib hakata pidama sõda nõrgenenud NATO-ga;

- Ukraina relvajõud võtsid Pokrovski lähistel ühe küla tagasi;

- Laupäeval toimus venelastega 250 lahingkokkupõrget;

- Pavel: Tšehhi algatus mürskude tarnimiseks Ukrainale jätkub;

- Võimud: Vene droonid ründasid Mõkolajivit;

- Prantsusmaa korraldab esmaspäeval erakorralise Ukraina tippkohtumise;

- IAEA: droonirünnak Tšernobõli tuumaelektrijaama ohutusbarjäärile ei põhjustanud kiirguse taseme tõusu;

- USA lubas, et Kiiev osaleb läbirääkimistel sõja lõpetamiseks;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1730 sõdurit;

- Kiiev sattus öösel droonirünnaku alla.

Zelenski: Venemaa võib hakata pidama sõda nõrgenenud NATO-ga

Ukraina president Volodõmõr Zelenski usub, et Venemaa valmistub pidama sõda nõrgenenud NATO vastu, kui president Donald Trump peaks vähendama USA rahalist panust allianssi.

Müncheni julgeolekukonverentsi kõrvalt antud usutluses telejaamale NBC ütles Zelenski veel, et Trumpil oli võimalus survestada Vene diktaatorit Vladimir Putinit tulema relvarahu läbirääkimistele Ukraina sõjas, kuid hoiatas samas, et Vene liidrit ei peaks kunagi usaldama.

"Me usume, et Putin kavatseb pidada sõja NATO vastu," ütles Zelenski pühapäeval eetrisse antud usutluses.

Zelenski märkis, et Putin võib oodata nõrgestatud NATO-t, mille võiks vallandada võimalus, kui USA kaaluks oma sõjaväelaste väljaviimist Euroopast. Seejärel võib aga julgust saanud Venemaa kiiresti minna üle territoriaalse hõivamise ekspansionistlikule töörežiimile, sõnas Ukraina riigipea.

"Ma ei tea, kas nad tahavad 30 protsenti Euroopast, 50 protsenti, ma ei tea. Keegi ei tea. Kuid neil tekiks see võimalus," ütles ta.

Zelenski sõnad NBC-le peegeldasid ta väljeöeldut Münchenis laupäeval, kus ta kutsus üles looma Euroopa armeed, kuna kontinent ei saa enam loota Washingtonile.

Washington teatas julgeolekukonverentsi taustal, et kõrgete ametnike esindus sõidaks Saudi Araabiasse, kus kohtuks oma Moskva ja Kiievi kolleegidega.

Zelenski märkis veel, et vestlustes Trumpiga viitas USA riigipea tundmusele, mille kohaselt on Putin valmis läbirääkimisi pidama.

"Ma ütlesin (Trumpile): "Ei, (Putin) on valetaja. Ta ei taha mingit rahu."," ütles Zelenski. Kuid samas lisas ta, et Putin ilmselt kardab veidi USA riigipead.

"Ma arvan, et ta (Trump) suudab tõesti tõugata Putinit rahuläbirääkimistele," ütles Zelenski.

Ukraina relvajõud võtsid Pokrovski lähistel ühe küla tagasi

Ukraina relvajõud vabastasid Donetski oblastis Pokrovski linna lähistel Pestšanoje küla.

"Mitmel Ukraina relvajõudude vasturünnakul oli edu. Täpsemalt on juba teada antud ja me saame rääkida Pestšanoje küla vabastamisest. See asub Pokrovskist umbes viis kilomeetrit lõunas. Lisaks tõrjuti Vene väed tagasi mitmest lähedalolevast asulast," rääkis Hortõtsja operatiiv-strateegilise rühma esindaja Viktor Trehubov.

Tema sõnul on Pokrovski suunal olnud pöördepunkte. "Venelastel oli tõsine kavatsus Pokrovski linn osaliselt ümber piirata. Kuid nad kannatasid jaanuaris sellel suunal suuri kaotusi. Veebruaris nad samuti peatati ja isegi tõugati mõnes asustatud piirkonnas tagasi," lisas Trehubov.

Eelmise aasta juulis teatasid DeepState'i analüütikud, et Vene väed on okupeerinud Donetski oblastis Pestšanoje küla.

Laupäeval toimus venelastega 250 lahingkokkupõrget

"Varasemate päevadega võrreldes on vaenlane oluliselt hoogustanud oma tegevust, rünnakute koguarv on suurenenud kaks ja pool korda, kusjuures suurim on aktiivsus Pokrovski suunal," seisab raportis.

Nii registreeriti Pokrovski suunal 67 korda okupantide katset rünnata Ukraina üksuste positsioone.

Vaenlane üritas kaitsest 24 korda läbi murda Novopavlovka suunal. 17 rünnakut registreeriti Toretski, 26 Lõmani, 29 Kramatorski, 37 Kupjanski, viis Harkivi, kaks Orehhovka suunal.

Kurski suunal üritasid venelaed päeva jooksul üheksa korda peale tungida, kõik vaenlase rünnakud tõrjuti tagasi.

Projekt DeepState projekt rõhutab, et see oli rindel kõige raskem päev alates 2025. aasta algusest. Märgitakse, et vaenlane aktiveerus peamiselt Pokrovskis, Kurahhoves ja Velõka Novosilkas.

Kuid reservmajorist sõjaanalüütik Oleksi Hetman märkis, et sellest hoolimata on ukrainlased saavutanud Pokrovski suunal mõningast edu. Tõenäoliselt planeeritakse sõjalisi operatsioone nüüd teisiti, usub Hetman.

"Parim kaitse on rünnak. See eelkõige tõigi kaasa mõningaid õnnestumisi sel suunal. Aga pean kohe märkima: Ukraina pool ei vii läbi vastupealetungi. Need on vastulöögid aktiivse kaitse elemendina, mille käigus õnnestub kaotatud positsioone tagasi vallutada. See on aktiivse kaitse taktika. Ja üsna edukas. Kui vaatate sõjaliste operatsioonide kaarti, siis rindejoon siin muutub pidevalt ja mõnes piirkonnas on kaitsevägi tõesti edasi liikunud," tõdes ta.

Pavel: Tšehhi algatus mürskude tarnimiseks Ukrainale jätkub

Tšehhi Vabariigi algatus tarnida Ukrainale suurekaliibrilist laskemoona jätkub, teatas riigi president Petr Pavel Müncheni julgeolekukonverentsi veerelt, vahendas portaal Unian laupäeval uudisteagentuuri Reuters.

Pavel märkis, et Tšehhi on selle algatuse raames juba tarninud Ukrainale 1,6 miljonit mürsku. Tarnete rahastamine on tagatud kuni aprillini ja need jätkuvad ka pärast seda, ütles ta.

"Oleme saanud oma liitlastelt piisavalt vahendeid, et katta Ukraina vajadused kuni selle aasta aprillini, ja ka siin konverentsil olen pidanud läbirääkimisi liitlastega, et kaaluda täiendavate vahendite eraldamist," ütles Tšehhi president.

Pavel rõhutas, et Euroopa peab nüüd Ukrainat toetama vähemalt seni, kuni rahuleping on rakendatud ja on olemas kindlustunne, et riik suudab oma jalgel seista.

Võimud: Vene droonid ründasid Mõkolajivit

Pühapäeva õhtul ründasid Vene droonid Mõkolajivi linna, teatas piirkonna sõjaväeadministratsiooni juht Vitali Kim oma Telegrami kanalil.

Esialgsetel andmetel on üks kannatanu. Kimi sõnul põhjustas rünnak tulekahju ja kahjustas kauplusehoonet.

Prantsusmaa korraldab esmaspäeval erakorralise Ukraina tippkohtumise

Prantsusmaa korraldab Ukraina-teemalise erakorralise tippkohtumise, kui Trumpi administratsioon ja Venemaa ametnikud kavatsevad alustada rahuläbirääkimisi ilma Euroopata.

Euroopa liidrid kogunevad 17. veebruaril Pariisi erakorralisele tippkohtumisele seoses murega, et USA edeneb rahuläbirääkimistel Venemaaga ilma Euroopata, teatas Poola välisminister Radoslaw Sikorski laupäeval.

USA presidendi Donald Trumpi Ukraina ja Venemaa erisaadik Keith Kellogg ütles laupäeval, et Euroopa ei osale otseselt läbirääkimistel Venemaa sõja lõpetamiseks Ukrainas, kuid tema huve arvestatakse.

Sikorski mainis eelseisvat Euroopa liidrite kohtumist Müncheni julgeolekukonverentsi ajal ja avaldas lootust, et liidrid võtavad asja tõsiselt. Pole selge, millised juhid kohal on, kuid Briti peaminister Keir Starmer ja Poola peaminister Donald Tusk on seni oma kohalolekut kinnitanud.

IAEA: droonirünnak Tšernobõli tuumaelektrijaama ohutusbarjäärile ei põhjustanud kiirguse taseme tõusu

Rahvusvahelise Aatomienergia Ameti (IAEA) eksperdid uurisid droonirünnaku kohta Tšernobõli tuumaelektrijaama reaktori jäänuste kohal (sarkofaagil) ega tuvastanud kiirgustaseme tõusu, selgub organisatsiooni veebisaidil avaldatud lühiaruandest.

Ekspertide sõnul kukkus rünnakudroon reede hommikul suure kaarekujulise konstruktsiooni katusele ning lõi sellesse augu. Õnnetuspaigas oli veel päev pärast juhtunut tunda põleva plastiku lõhna ning kaare pinnamaterjali põlemisest varem alguse saanud põlengust oli näha suitsu, mis oli ilmselt väga tuleohtlik, teatasid IAEA eksperdid raportis. Nad hindasid löögist tulenevat kahju märkimisväärseks.

IAEA meeskonnale teatati, et kiirgustase objektil ei ole muutunud. Seda kinnitasid ka töörühma enda mõõtmised, mis näitasid, et need jäid nende normivahemiku piiridesse, mille IAEA oli registreerinud, kui ta alustas alalist kohalolekut umbes kaks aastat tagasi,

Uus ohutusbarjäär ehitati Tšernobõli tuumaelektrijaama neljanda reaktoriploki kohale, mis hävis õnnetuses 2016. aastal, et vältida radioaktiivseid heitmeid ja kaitsta väliste mõjude eest.

USA lubas, et Kiiev osaleb läbirääkimistel sõja lõpetamiseks

USA välisminister Marco Rubio kinnitas Ukraina ametnikele, et Kiiev osaleb läbirääkimistel Ukraina konflikti lahendamiseks, kirjutas The Wall Street Journal.

"Välisminister Rubio teatas oma Ukraina kolleegile, et Washington ei kavatse Ukrainat läbirääkimistest eemaldada," seisab teadaandes.

Rubio ütles ka, et diplomaatide arvates, kes osalesid G7 välisministrite kohtumisel Müncheni julgeolekukonverentsil, olnuks see rumal tegu, märgib ajakiri.

Rubio avaldus tuli pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas, et tema riik ei nõustu ülalt peale surutud rahuleppega.

Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov teatas aga, et Ukraina kahtlemata osaleb neil läbirääkimistel, kuid peamine partner on USA.

Varem väitis USA president Donald Trump, et USA ja Venemaa esindajad kohtuvad järgmisel nädalal Saudi Araabias ning märkis, et Ukraina on samuti kohtumisega seotud osapool.

Kongressi esindajatekoja välisasjade komitee esimees Mike McCall ütles usutluses Politicole Müncheni julgeolekukonverentsil, et USA poolt sõidavad Saudi Araabiasse riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz, Lähis-Ida eriesindaja Steve Witkoff ja välisminister Rubio.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1730 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 858 390 (võrdlus eelmise päevaga +1730);

- tankid 10 073 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 21 011 (+84);

- suurtükisüsteemid 23 185 (+11);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1283 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1067 (+0);  

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 25 377 (+36);

- tiibraketid 3063 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 37 456 (+77);

- eritehnika 3749 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Kiiev sattus öösel droonirünnaku alla

Ööl vastu pühapäeva ründasid Vene väed droonidega Kiievi piirkonda, õhuhäire kestis üle viie tunni.

Kiievi oblastivalitsus teatas Telegrami kanalil, et Borispili rajoonis süttis laohoone katus põlema ja varises sisse ning kannatada sai ka üks eramu.

Brovarski rajoonis sai kannatada kuus eramaja. Nende aknad läksid katki, kannatada sai katus ja fassaad. Elanikkonna seas hukkunuid pole.