Friedrich Gustav Arveliuse 325 aastat tagasi Kiiklas kirjutatud "Ramma-Josepi Hädda ja Abbi-Ramat" on üks esimesi eestikeelseid ilmalikke raamatuid. Teoses jagatakse talurahvale näpunäiteid erinevateks elujuhtumiteks.

Raamatu aluseks on Rudolf Zacharias Beckeri 1788. aastal ilmunud ja Saksamaal rahvahariduslikuks bestselleriks olnud "Häda ja abiraamatuke talupoegadele ehk Õpetlik lugu Mildheimi küla rõõmudest ja muredest."

"See raamat on selle poolest oluline, et mõisnike arvates võinuks see rohkem levida, seetõttu umbes 10 000 raamatut jagati tasuta talupoegadele, et nad omaksid seda tarkust, mida raamatust on leida, " sõnas kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus.

Arvelius oli Kiiklas kümme aastat koduõpetajaks ning kirjutas sel ajal mitu raamatut. Eelkõige lastele mõeldud "Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat I" ilmus 1782. aastal. Sellest on originaalid säilinud vaid Eesti kirjandusmuuseumis, kes on andnud teosest välja ka faksiimileväljaande.

Raamatu teine osa ilmus viis aastat hiljem ja seal oli esimest korda tegelasena Ramma-Josep.

"Nad olid ühed esimesed, kus tekkis ka Eesti aines ja hakati käsitlema Eesti eluolu natuke realistlikumas vormis, ehk me saame aimdust selle kohta, kuidas Eestimaal inimesed elasid," ütles Kiipus.

Samal ajal Arveliusega tegutses Kiiklas teatrimees August von Kotzebue. Kohaliku näiteringi eestvedaja Ruth Linnardi eestvedamisel on lisaks raamatukatkendite ettelugemisele need mehed ka näidenditesse pandud.

"Sellel suvel loodame, et saame selle "Ramma-Josepi Hädda ja Abbi-Ramatu" ainetel midagi lavastada," lausus Linnard.

Kiiklal ja "Ramma-Josepi Hädda ja Abbi-Ramatul" on ka üks huvitav kokkusattumus: kui raamatus on 206 külge, siis Kiiklas oli 1. jaanuari seisuga 206 elanikku.