Pakosta ütles Delfile antud intervjuus, et 21. jaanuaril toimunud kohtumisel Eesti meediaettevõtete liiduga said nii erameediaettevõtted kui ka Eesti Rahvusringhääling (ERR) ettepaneku otsida viise, kuidas jagada enda tekste suurkorporatsioonidega nagu Meta ja Google.

"Ma pakkusin meediamajadele 21. jaanuaril, et eraõiguslikud meediamajad pakuksid ise sobivad lahendused, sest mina absoluutselt arvan, et erameedial on üliväärtuslik roll, erameedia peab selleks saama kasumit teenida," sõnas Pakosta Delfile. "Me läksime lahku teadmises, et eraettevõtted pakuvad üht tüüpi ettepanekut ja ERR teist tüüpi ning me arutame seda pikemalt järgmisel korral."

Nii meedialiidu juht kui ka kohtumisel viibinud rahvusringhäälingu esindaja ütlevad, et neile tulid ministri väited kokkuleppest meediamajadega üllatusena.

Eesti meedialiidu juht Väino Koorberg rääkis ERR-ile, et jaanuaris toimunud kohtumine oli avaliku teabe seaduse teemal, kus seaduse kitsaskohti analüüsinud töörühm tutvustas enda analüüsi.

"Töörühma esindaja oli toonud lauale mure, et väga sageli ametnikud ei suuda või ei taha otsustada, milline teave kuulutada avalikuks, milline teave kuulutada kinniseks," selgitas Koorberg kohtumise sisu.

Koorberg ütles, et minister Pakosta mainis kohtumisel, et dokumentide läbitöötamisel võiks olla ka tehisarust kasu. "Et tehisaru saaks selle kohapeal appi tulla ja jube hea oleks oleks, et kui oleks meil hästi palju sõnu anda tehisaru treenimiseks," meenutas ta ministri räägitut. "Sellel hetkel tuli keset seda juttu väga imelikult see teema lauale, umbes et "kui te nüüd annaksite oma mittevajaliku vana sisu, et küll siis saaks asi heaks"."

"Mina ütlesin tol hetkel väga lihtsalt, et selle kohta on väga selged reeglid olemas, et tehisaru saab treenida autoriõigusi järgides – see tähendab autoriõiguse valdajatelt luba küsides ja neile õiglast tasu makstes," ütles Koorberg.

Minister rääkis kohtumisel väidetavalt ka ülikoolide andmete jagamisest.

"Et see sisu on ülikoolides teadustööde näol ja ka nende teadustööde eest on maksumaksja juba maksnud. Siis veel edasi, on olemas rahvusringhääling, kelle sisuloome eest on juba makstud," meenutas Koorberg ning lisas, et ütles ministrile, et tema teada kehtib autoriõiguse seadus ka rahvusringhäälingu ja ülikoolide suhtes.

Koorbergi sõnul vastas minister, et see on teema, mida justiits- ja digiministeeriumil on plaanis arutada ka teiste ministeeriumitega ning et võib-olla loob ministeerium töörühma, kus võib meediaesindajatel ka olla huvi osaleda.

"See oli võib olla ainukene koht, kus selles kohtumises viidati mingisuguse ettepanekule. Selle peale vastasin mina selgelt, et meediaettevõtete õigusi selles küsimuses esindab Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing. Nemad on need, kellega tuleks pidada täiesti selgeid läbirääkimisi, nemad peaksid olema kindlasti selle laua taga. Sellega see asi piirdus, me jäime ootama kokkukutsumist arutelulaua äärde, kus seda teemat arutatakse," rääkis Koorberg.

Selget ettepanekut, nagu minister väidab, pole Koorbergi sõnul tehtud.

"Väga huvitav oli pärast kuulda ministri suust, et ta on meile teinud juba selge ettepaneku," ütles Koorberg.

Koorbergi hinnangul ei pruugi Pakosta sõnavõtt rahvusringhäälingu seaduse muutmise kohta vastata demokraatliku riigi põhimõtetele.

"Ma varem ütlesin, et mulle tundub, et neile EKRE esindajatele, kes väga tugevalt ründavad rahvusringhäälingut, tuleks anda preemia rahvusringhäälingu sõltumatuse eest võitlemisel, sest just need rünnakud annavad põhjuse seaduslikult tugevdada rahvusringhäälingu sõltumatust ja iseseisvust. Sellesse leeri mulle tundus astus täna ka minister Pakosta, kes minu meelest lasi lendu väga tugeva ähvarduse rahvusringhääle suhtes, et "kui on vaja, muudame seadust, võtame ära". Mulle tundub, et ühes demokraatlikus riigis päris niimoodi asjad ei käi."

Koorberg märkis, et Euroopa Liidus on vastu võetud tehisintellektimäärus, mis suurte keelemudelite treenimise juures seab mudelite treenijatele ka laialdased kohustused.

"Ma arvan, et kogu selle ministri tarmukuse taga ongi tegelikult nende samade tehisaru treenijate suur mure, et nad õige pea kehtima hakkava tehisarumäärusele ei vasta. See määrus ütleb ka seda, et lisaks kõikidele riskihindamiste ja riskide maandamise asjadele peab tehisaru vastama ka Euroopa Liidu autoriõiguste direktiivile, mis tähendab seda, et tegelikult needsamad tehisaru treenijad peavad tõestama, et nad on treeninud oma mudeleid autoriõigusi austades ja silmas pidades, et nad peavad ka tegelikult avalikustama need allikad, mille pealt nad seda tehisaru on treeninud."

Pakosta väitel lahkusid meediamajad kohtumiselt teadmisega, et otsivad lahendusi tekstide jagamiseks.

"Ma ei tea, kellest räägib minister Pakosta, sellise teadmisega mina sellelt kohtumisel ära ei läinud," ütles Koorberg. "Ma olen pärast küsinud ka päris mitme kolleegi käest, sealhulgas Eesti Rahvusringhäälingu esindaja käest, kas neil selline teadmine tekkis. Mina ei oska näha ministri pea sisse. Kui tehakse ettepanek, siis mina olen aru saanud, et see ettepanek tehakse sellisel viisil, et teine pool saaks sellest ettepanekust aru. Praegusel hetkel sellist arusaama pole tekkinud."

Intervjuus Delfile räägib Pakosta seaduse muutmise vajadusest, kui ERR on tekstide jagamise vastu. Koorbergi sõnul jääb mulje, et minister soovib minna nii rahvusringhäälingu kui ka ülikoolide autonoomia kallale.

"Esmalt tuleks sellisel juhul väga selgelt minna rahvusringhäälingu autonoomia kallale. Mulle tundub, et minister ei piirdu ka üksnes rahvusringhäälinguga – ta on väga selgelt rääkinud ka ülikooli teadustöödest. Ka ülikoolid on meil autonoomsed, oma seaduse alusel tegutsevad organisatsioonid. Küllap tuleb siis ka ülikoolide seadust muuta, et saaks neile kuuluva kuidagi tasuta ära natsionaliseerida ja siis tasuta anda konkureerivatele organisatsioonidele või ettevõtetele. Kuidagi teisiti ma ei oska seda tõlgendada."

"Ma ei tea, kas minister vihjab sellele, aga see on see, mida ministri avaldusest on võimalik välja lugeda," lisas Koorberg.

Koorberg rõhutas, et rahvusringhääling ei ole valitsusele alluv organisatsioon, vaid avalik-õiguslik organisatsioon. "Kui valitsuse esindajad ütlevad, et kui on vaja, eks me siis muudame seadust, et teid kägistada – mina tajun selles küll väga selget rünnakut rahvusringhäälingu autonoomiale. Ka erameedia esindajana pean ütlema, et sellised rünnakud ei ole vastuvõetavad."

Samost: Pakosta ei teinud ettepanekut täistekstide jagamise kohta

Pakosta väitis intervjuus Delfile, et kohtumisel meediaettevõtete liiduga oli ERR-i esindajana kohal uudiste- ja sporditoimetuse peatoimetaja Anvar Samost, kes sai "väga selge ettepaneku", et minister ootab ERR-ilt täistekstide jagamise kohta oma ettepanekut.

Samost ütles, et sellist ettepanekut minister kohtumisel ei teinud.

"See kohtumine oli avaliku teabe seaduse teemal. Kohal oli hulk inimesi, kes ilmselt kõik võivad kinnitada, et sellist ettepanekut minister Pakosta ei teinud, kuigi ta rääkis palju erinevatest avaliku teabe seadusega mitteseotud asjadest," sõnas Samost.

Pakosta: leppisime suusõnaliselt kokku uurida tekstide jagamist tehisaruga

Pakosta rääkis ERR-ile, et 21. jaanuaril toimunud kohtumise peamine teema oli avaliku teabe seadus, kuid kohtumisel tehti suusõnaline kokkulepe, et meediamajad uurivad tekstide jagamist tehisaruga.

"See oli selle kohtumise peamine teema, selle juurde me leppisime kokku ka selle, et me järgmisel kohtumisel arutame seda, kuidas liikuda edasi täistekstide tehisarule kasutada andmisega," ütles Pakosta.

"Ma palusin järgmise koosoleku ettevalmistamiseks mõelda, et mis need esialgsed mõtted võiks olla. Ütlesin ka, et vaatame selgelt erinevalt, kas on siis eraettevõttega tegemist ehk siis Eesti meediaettevõtete liit ühelt poolt, kus siis ärikasumi teenimine on kahtlemata väga oluline ja vajalik. Teiselt poolt on siis rahvusringhääling, kes tegutseb rahvusringhäälingu seaduse alusel, mille paragrahv neli ütleb juba väga kenasti selle ära, et kõik informatsiooni eneseteostuseks pakkumine, eesti keele püsimine – kõik see on rahvusringhäälingu eesmärk."

"Rahvusringhääling tegutseb maksumaksjate raha eest ja tema nii-öelda ärimudel on täiesti teistsugune ja ka eesmärgid on täiesti teistsugused. Selles olukorras me lahku läksime. Mina olin teema tõstatanud ja palunud siis järgmiseks koosolekuks juba mõtteid hakata koguma," sõnas Pakosta, kuid lisas, et ühtegi otsust sel teemal ei tehtud. "Aga selle ettepaneku ma olen teinud, jah."

ERR juhtis tähelepanu, et koosolekul viibinud isikud – Koorberg ja Samost – ütlevad, et nemad pole ettepanekut saanud.

"Kirjalikult me seda ettepanekut tõesti ei esitanud, see nüüd vastab tõele," sõnas Pakosta. "Kui me nüüd oleme Eesti Vabariigis jõudnud sinnamaani, kus me koosolekul rääkimise kõrval peame kõik kirjalikult üle kinnitama – kindlasti me selle kirjaliku osani jõuame ka, aga praegu meil on järgmine koosolek kokku leppimisel ja täies teadmises, et me lähme nende aruteludega edasi."

Minister selgitas enda Delfi intervjuus esitatud väidet, et kui rahvusringhääling on kategooriliselt oma tekstide jagamise vastu, siis tehakse mingi poliitiline otsus või seadusemuudatus.

"Me õpime väga palju teistelt riikidelt, kus on juba väikese keele kaitseks või oma riigi väikese keele kaitseks – räägime siin näiteks Islandist või ka Hollandist – selliseid ühiskondlikke kokkuleppeid tehtud. Ühiskondlik kokkulepe võib mõnel korral vajada siis tõesti ka seadusemuudatust," ütles Pakosta täpsustuseks.

"Praegu on Eesti rahvusringhäälingu seadus tegelikult ju suunatud sellele, et eesti keele arengule, eesti keele püsimisele igati kaasa aidata," sõnas Pakosta. "Maksumaksjate raha eest on need senised loomingud ju kõik kinni makstud. Nüüd tulebki saavutada ühiskondlik kokkulepe selles, et kas siis maksumaksja maksab midagi täiendavalt juurde veel, leitakse mingi muu lahendus või jäädakse selle juurde, et olemasolevat seadust tõlgendades on tegelikult see asi lahendatav."

"Ma igaks juhuks nimetan seda, et meil on ikkagi tegemist mitte ainult Eesti õigusega, vaid Euroopa Liidu õigusega ka selles osas, et tagada just see avalikuks esitamiseks pakutud tekstide ligipääs innovatsiooniks. Sealt on võimalik siis teha nii-öelda väljalülitumine ehk opt-out versioon."

"Kas Eesti Rahvusringhääling seda kasutab, missuguses ulatuses ta seda kasutab, kas Eesti Rahvusringhäälingul üleüldse oleks võimalik müüa näiteks viie aasta taguseid uudiseid kellelegi raha eest, kui seni ütleb rahvusringhäälingu seadus, et neid uudiseid müüa ei saa? Kõik need asjad tuleb läbi vaadata ja kui seal selgub, et üheski asjas ühisele kokkuleppele ei jõuta, siis tõesti tuleb vaadata, et mis see optimaalne lahendus on."

Pakosta ütles, et nõustu väidetega, et tegemist oleks sekkumisega asutuse autonoomiasse. "Kindlasti ei nõustu. Soovitan kõikidel kriitikutel vaadata üle rahvusringhäälingu seaduse paragrahv neli ja need eesmärgid, mis rahvusringhäälingule on seatud. Minu arust meil on praegu arutelu nende eesmärkide tõlgendamise üle ja selle üle, kui palju siis eesti keele hüvanguks, eesti keele kestmiseks – eesti keele kestmine üle aegade on rahvusringhäälingu üks eesmärke – me seda täpsemalt sisustame."

Ta rõhutas, et ootab Eesti Rahvusringhäälingu ettepanekuid, kuidas seda kõige parem teha oleks,

Küsimusele, kas seadusemuudatus hõlmaks ka ülikoole, vastas minister: "Siin tuleb ikkagi vaadata seda, et mis on see ühiskondlik kokkulepe, milleni me jõuame. See ei ole niimoodi, et kui ühes kohas vaadatakse asja ühtemoodi, siis teises kohas on tingimata samamoodi."

"Meil on arendatud mitu aastat tehisarule kasutamiseks ja edasisteks arendusteks sobivat eesti keelekorpust. See on olnud üliäge ja üliõige otsus. Seda on tehtud sellepärast, et tänu sellele me saame tagada, et eesti keel kestab."

"Nüüd ainuüksi keelest ei piisa," rõhutas Pakosta. "Keelele lisaks on vaja ka, et meie kultuur püsiks üle aegade. Kultuur on paljuski seotud just nende täistekstidega ja kvaliteetsete andmetega seal täistekstides. See kultuuri säilimise osa on see, kus tegelikult neid ühiskondlikke kokkuleppeid ei ole ja kus me neid otsime."

"Keelega on lihtsam – seal on juba ettevalmistus väga palju tehtud ja seal on meil ka arengukavad, mis näevad ette seda, et me seda keelekorpust aktiivselt ise pakume ja levitame. Aga nüüd just seda kultuuri poolt ehk neid aktuaalseid kvaliteetseid täistekste, kuidas me nendega edasi saame, seal me otsime ühiskondlikku kokkulepet. Ja kui see ühiskondlik kokkulepe nõuab mingi ühe või teise seaduse muutmist, siis see seaduse muutmine ikkagi on tulemus sellele ühiskondlikule kokkuleppele või nii-öelda tehniline väljund, mitte vastupidi."

Veebruari alguses teatas Pakosta, et eesti keele kestmiseks tuleb tehisaruhiidudele anda tasuta sisu, mis langes omakorda Eesti meediamajade kriitika alla.

Ka Euroopa erameedia katusorganisatsioon News Media Europe kutsus justiitsministeeriumi üle vaatama otsust anda Metale üle eesti keelekorpuse avaandmed.