Iga tehnoloogia kasutuselevõtul on viis faasi: uuendajad, varased kasutuselevõtjad, varajane enamus, hiline enamus ja mahajääjad. Ligikaudu 30 aastat tagasi tegi Eesti julge Tiigrihüppe, olles koolides arvutite ja interneti varajane kasutuselevõtja. Selle otsuse vilju naudime siiani.

Tehisintellekt (TI) ei ole midagi täiesti uut. Seda on arendatud sama kaua kui tarkvara ja arvuteid, kuid just viimastel aastatel on arvutite riistvara jõuline areng ning kättesaadavus võimaldanud generatiivse tehisintellekti esiletõusu, tuues turule suurte keelemudelite nagu GPT, Llama, Gemini ja paljude teiste mudelite põhised tööriistad.

Kuigi oleme TI-laine väga varajases faasis, on selle mõju ja potentsiaal vaieldamatud. Nii nagu arvutid ja internet tulid, et jääda, on ka tehisintellekt muutumas igapäevaelu lahutamatuks osaks. Peame tegema kõik endast oleneva, et oleksime ka TI puhul varased kasutuselevõtjad mitte hiline enamus või isegi mahajääjad.

Tehisintellekti kasutamine gümnaasiumihariduses

Nagu iga tehnoloogia, võib ka TI kasutuselevõtt anda kas suurepäraseid või hoopis negatiivseid tulemusi, sõltuvalt sellest, kuidas seda rakendatakse. Hariduses on suurim mure see, et TI võib vähendada iseseisvat ja kriitilist mõtlemist, soodustada akadeemilist petturlust, muuta õpetaja rolli ning suurendada tehnoloogiasõltuvust.

Tegelikkuses võimaldab TI õppimist isikupärastada ning muuta seda tõhusamaks. See suudab kiiresti töödelda suuri andmemahte, aidates õppijatel leida vajalikku teavet ning esitada seda selgelt ja struktureeritult. TI-põhised tööriistad annavad kohe tagasisidet, mis aitab õpilastel oma vigu parandada ja õppida tulemuslikumalt. Näiteks aitab TI samm-sammult lahti mõtestada matemaatilisi lahenduskäike, muutes keerulised kontseptsioonid arusaadavamaks.

Personaliseeritud õppe abil saab TI parandada õpitulemusi ning suurendada õpilaste motivatsiooni. Samuti võib see toimida õpipartnerina, pakkudes uusi vaatenurki ja ideid, mis arendavad loovat mõtlemist. Erivajadustega õpilaste jaoks on TI-põhised tööriistad nagu kõnetuvastus ja tekst kõneks eriti suureks abiks. Näiteks aitab kõnetuvastus kuulmispuudega õpilastel loenguid jälgida, samas kui tekst kõneks lahendused toetavad düsleksiaga õpilasi lugemisel ja kirjutamisel.

Oluline ei ole ainult TI töövahendite kasutuselevõtt vaid ka hariduse andmise põhimõtete ja eesmärkide uuesti läbimõtestamine. Peame kohandama oma õpistrateegiaid nii, et need toetaksid loovust ja kriitilist mõtlemist.

Õpetajate roll muutub veelgi olulisemaks, nad ei ole pelgalt teadmiste edasiandjad vaid mentorid, kes suunavad ja toetavad õpilasi. TI ei suuda kunagi asendada inimlikku juhendamist ja emotsionaalset tuge, mis on eriti oluline gümnaasiumiõppes, kus noored arendavad oma analüüsioskusi ja enesekindlust. Õpetajate ülesanne on õpetada õpilastele, kuidas kasutada TI-d targalt ja kriitiliselt, aidates neil arendada digitaalset kirjaoskust. Nagu seni on õpetajad juhendanud õpilasi leidma usaldusväärseid allikaid ja kasutama raamatuid teadlikult.

Hea näide on Helsingi ülikooli filosoofia õppejõud, kes leidis, et tema tudengite tööd on igavad. Ta suunas tudengid TI-d kasutama – mitte vastuseid kopeerima, vaid tehisintellektiga vaidlema, lastes sellel mõtteid struktureerida ja uusi tõlgendusi pakkuda. Tulemuseks olid intellektuaalselt rikkamad ja sügavamad tööd, mida ei tudengid ega TI poleks üksi suutnud luua.

TI-Hüppe oodatav mõju

Üks suuri lahendamist vajavaid probleeme on eesti keele küsimus. TI mõistab eesti keelt, aga mitte veel eesti meelt ja Eesti kultuuri. Enamus eestikeelsest kirjandusest ja muust informatsioonist (telesaated jms.) on TI mudelitel "läbi töötamata", sest need materjalid ei ole neile kättesaadavad.

Peame kiiresti jõudma selleni, et TI ei oleks abiliseks mitte ainult matemaatikas ja füüsikas, mis põhinevad selgetel universaalsetel reeglitel vaid ka Eesti ajaloos, kirjanduses ja teistes õppeainetes, mis põhinevad eestikeelsel tekstiloomel. Eesti keeletehnoloogia programm peab kasvama senisest palju suuremaks ja ambitsioonikamaks. Eesti keel peab olema laiapõhjaliselt ja võrdselt kõikidele TI-mudelitele kättesaadav. TI-hüpe võiks olla oluline stiimul, et eesti keel ei jääks vaid köögikeeleks.

Kuid TI-hüpe tähendab palju enamat kui keeletehnoloogia arendamist. Saame võimestada õpetajaid ja õpilasi täiesti uuel tasemel. TI ei asenda õpetajaid ega õpilasi, vaid täiendab ja toetab neid, pakkudes uusi võimalusi teadmiste omandamiseks ja kinnistamiseks. TI-põhised tööriistad aitavad automatiseerida korduvaid ülesandeid, anda kohe tagasisidet ning kohandada õppetunde vastavalt õpilase vajadustele.

TI kasutamine ei tohi piirduda vaid gümnaasiumite ja kutsekoolidega, vaid peab laienema ka ülikoolidesse ja ettevõtetesse, luues uusi võimalusi õppimiseks ja oskuste arendamiseks. Oleme juba varem tõestanud, et tehnoloogia abil võib Eesti mõju maailmas olla palju suurem kui meie rahvaarv lubaks arvata, teeme nüüd järgmise hüppe tehisintellekti toel ning muutume veelgi suuremaks.