Euroopa Liidus jõustus eelmisel nädalal mahukas pakendimäärus, mille eesmärk on vähendada pakendijäätmete teket ning suurendada pakendijäätmete ringlussevõttu. Muuhulgas tulevad uued nõuded nii toidupoodidele kui ka toitlustusasutustele.

Ostes praegu supermaketi kulinaaria-, salati-, või sooja valmistoidu letist lahtist toitu, pakendavad müüjad praegu näiteks kliendi soovitud pilaffi või vorstiviilud tavaliselt mõnda suuremasse või väiksemasse ühekordselt kasutatavasse plastkarpi.

Juba kolme aasta pärast peavad müüjad toidupoes hakkama selle ühekordselt kasutatava karbi kõrval pakkuma kliendile ka mõnda korduvkasutatavat alternatiivi. Seejuures ei tohi too korduvkasutatav karp olla ostjale kallim kui ühekordne karp.

"Kui praegu ostetakse ühekordses pakendis toodet, siis see pakendihind on toote hinnas juba sees. Edaspidi aga, kui pakendamata toitu kaasa osta, siis peab müüja kajastama ka selle ühekordse pakendi hinda – sellist plastpakendit ei ole lubatud kliendile tasuta anda. Ehk siis tarbija mõistab, et ta maksab ka selle ühekordse pakendi eest, see ei ole talle tasuta," rääkis kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Dagny Kungus ERR-ile. 

Millist korduvkasutatavat alternatiivi kasutada, jääb eelmisel nädalal jõustunud uue Euroopa Liidu pakendimääruse järgi poodide endi otsustada.

"Praegu on meil juba ka ju turul erinevaid pakkujaid. Kõige levinum näiteks on Ringo, mis on ju samamoodi korduskasutuslahendus toidunõudele. Tarbija tuleb ostab oma toidu, ka müügiplatvormide kaudu liigub näiteks kaasatellitav toit sinna Ringo pakendisse ja pärast siis viib klient selle nõu tagastuspunkti ja saab selle pandiraha tagasi," tõi Kungus näite.

Seejuures saavad kliendid õiguse osta sarnast lahtist valmistoitu, olgu selleks pilaff, juust või vorst, enda kodust kaasa toodud karpi.

Mõned toidupoed lubavad seda juba praegu, kuid praegu ei ole see kohustuslik.

See kodust kaasa toodud karp ei saa olla siiski päris iga suvaline nõu, vaid peab olema piisavalt puhas, et vältida ristsaastet.

"Kui müüja märkab, et karbis on mingid muud toidujäägid näiteks, siis ta võibki sellest keelduda, et see ei ole puhas karp, ma ei pane teile siia toitu sisse," ütles Kungus.

Õhukesed kilekotid peavad puu- ja juurviljaleti juurest kaduma 2030. aastaks, neid enam vanamoodi inimestele jagada ei tohi.

Pood tohib tulevikus plastkilekotte pakkuda vaid hügieenikaalutlustel või siis, kui see on vajalik, et vältida toidu raiskamist.

Kilekottide asemel ei keela keegi toidupoel pakkuda samas mingist muust materjalist kotti, näiteks paberkotte.

Kunguse sõnul ei oleks kilekotikeste asendumine paberkotikestega siiski see, mis ametnikel ja poliitikutel pakendimäärust kokku leppides mõttes oli. Ta rääkis, et põhiline eesmärk sellel meetmel on siiski vähendada pakendijäätmete teket ning kui see liikmesriigil nende muude meetmetega ei õnnestu, võib riik võtta kasutusele ka karmimaid meetmeid.

"Kui me näeme, et see õhukeste kilekottide probleem asendub kuidagi muu materjali tekkega, siis on võimalik liikmesriigil vastu võtta ka otsus, et ka need muust materjalist kotikesed ei oleks kliendile seal müügikohas lubatud," rääkis ta.

Karastusjooki ei tohi valada enam ühekordsesse plastpakendisse

Pakendimäärus toob uued nõuded ka toitlustussektorile. Nii näiteks ei tohi restoranid enam serveerida toitu või jooki ühekordsetesse plasttopsitesse, -taldrikutesse või -karpidesse, kui klient kavatseb süüa kohapeal ja pakendi sisu täidetakse kohvikus või restoranis kohapeal. Jutt käib nii kohvikutest, tavarestoranidest kui ka kiirtoidukohtadest.

See tähendab, et kui praegu valatakse kiirtoidurestoranis karastusjook joogimasinast ühekordsesse topsi, siis tulevikus peaks olema tegu kas korduvkasutatava topsiga või näiteks paberist topsiga. Kui just klient ei otsusta tulla restorani enda kodust kaasa võetud puhta kruusiga.

"Restoranis istud lauda, sööd oma toidu ära ja siis keegi viib su nõud pesumasinasse," tõi Kungus näite.

Kaovad ka üksikute portsjonite plastpakendid, näiteks maitseainete, kastmete, kohvikoore ja suhkru pakendid. Plastpakend on seejuures igasugune pakend, kus on natukenegi plasti.

Ka hotellidest kaovad näiteks igasugused kosmeetika-, hügieeni- ja tualett-tarvete ühekorrapakendid, mis on mõeldud külastajatele ühekordseks kasutamiseks. Need on näiteks šampoonipudelid, käte- ja kehakreemide pudelid või tükiseebi ümbrised.

"Kui me räägime, et pakendeid tuleb sorteerida ning ringlusse võtta, siis seni on tarbijal olnud väga vähe võimu selles esimeses otsas, kus toode lastakse turule. Selle määruse mõju on nüüd see, et need pakendid, mis tulevad turule, on ringlusse võetavad. Seega kui tarbija need õigesti ära sorteerib ning paneb õigesse konteinerisse, jõuavad need ka ringlusse," rääkis Kungus.

Ivo Jaanisoo rääkis, et seni on Ringole sarnased korduskasutuslahendused olnud Eestis pigem nišš, millel ei ole erilist majanduslikku mõtet olnud. Sestap on sarnase reformi eesmärk ka neile majanduslik mõte anda.

Pakendid poeriiulitel peavad aina enam olema valmistatud jäätmetest

Euroopa Liidus kokku lepitud pakendi ja pakendiprügi määrus kehtib ühtmoodi kõigile 27 liikmesriigile.

Asekantsler Ivo Jaanisoo märkis, et konkreetne nõue seal on ka see, et aina suurem osa poodides müüdavatest pakenditest peab olema valmistatud teisesest toormest ehk siis lihtsustatult ümbertöödeldud jäätmetest.

Juba selle aasta algusest kehtib sarnane nõue PET-plastile ehk karastusjoogi pudelitele. See tähendab, et kõik sarnased turule lastavad joogipudelid peavad kokku vähemalt veerandi ulatuses sisaldama ümbertöödeldud materjali.

2030. aastal peavad ühekordsed plastist joogipudelid sisaldama vähealt 30 protsenti ümbertöödeldud materjali, 2040. aastaks aga juba 65 protsenti. Sarnased nõuded tulevad ka muudele plastpakenditele.

"Minu jaoks on see juba oluline koht, kus Eesti majandus ei tohi seda võimalust maha magada, et meil oleks need ärimudelid olemas, mis suudavad jäätmetest selle toormaterjali välja võtta. Ma nimetaksin seda maapealseks maavaraks, mis on meil prügikastides olemas, aga oluline on, et need oleksid puhtalt liigiti kogutud ja uuesti suunatud meie tööstusettevõtetele, et sealt siis seda uut pakendimaterjali toota," rääkis kliimaministeeriumi asekantsler.

Liikmesriigid peavad 2030. aastaks vähendama pakendijäätmete teket 2018. aastaga võrreldes vähemalt viis protsenti, 2035. aastaks vähemalt kümme protsenti ning 2040. aastaks vähemalt 15 protsenti.

Pakenditele tulevad ühtsed märgised, kuhu prügikasti pakend visata

Euroopa Liidus kokkulepitud määruse järgi tulevad pakenditele ja jäätmekonteineritele ka ühtlustatud märgised, et tarbijatel oleks lihtsam pakendeid liigiti koguda. Sarnased ühtlustatud märgised ja QR-kood tulevad ka korduskasutatavatele pakenditele.

Ühtlasi ei tohi mõne aasta pärast kasutada pakenditel enam igasuguseid eksitavaid ja segadust tekitavaid silte selles osas, et kui jätkusuutlikud pakendid on või kuidas neid peaks käitlema.

Üks osa uutest normidest puudutab ka turule lastud pakendeid. Nii näiteks ei tohi pakendid tarbijat eksitada, jättes mulje, nagu oleks pakendis toodet palju rohkem, kui võiks pakendi suurusest eeldada, pakendid peavad olema tulevikus täpselt nii suured kui vaja.

See aga ei tähenda, et näiteks krõpsupakid, kus krõpse vähe, automaatselt mitu korda väiksemaks muutuks.

"See pakend peab siiski jääma funktsionaalseks. Tihtipeale tootjad põhjendavad seda õhku seal krõpsupakis sellega, et see kaitseb toodet, et tarbija ei saaks endale purunenud krõpsu," ütles Kungus.

Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo ütles, et Euroopa Liidu uus pakendimäärus on Eestile otsekohalduv ning hakkab kehtima 18 kuu pärast. Selle aja jooksul peab Eesti tagama, et praegused seadused ei ole uue määrusega vastuolus.

Kliimaministeerium plaanib nüüd pakendiseadust õiguslikult analüüsida ning vaadata, kus on vastuvõetud määrusega vastuolud või dubleerimised. See tähendab, et millalgi järgmise pooleteist aasta jooksul peaks riigikogu vastu võtma ka ajakohastatud pakendiseaduse.

Euroopa Liidu nõukogu, parlament ja komisjon jõudsid pakendimääruses kokkuleppele 2024. aastal, nõukogu kinnitas kokkuleppe 2024. aasta detsembris. Eesti hääletas nõukogus uue pakendimääruse poolt, riigikogu kinnitas Eesti seisukoha 2023. aastal.