Kolmapäeval olid valitsuspoliitikud valmis meretuuleparkide arendamist toetama kuni 2,6 miljardi euroga. Neljapäeval tuli kliimaminister Yoko Alender valitsuse pressikonverentsil välja teatega, et nüüd tuleb vähemalt aastakene oodata, sest Euroopast on saabumas suured rahaallikad. Mis juhtus? Kas teie kuulsite ka eile hommikul, et nüüd saab Euroopast väga palju raha ja et paneme selle pärast meretuulepargid pausile?

Jah... Valitsuses on olnud üle poole aasta väga tihedad arutelud energeetika teemal ja loomulikult me oleme saanud lähtuda kliimaministeeriumi arvutustest. Me oleme palju lisa küsinud ning vahepeal natuke kahelnud, mis käib normaalselt selle arutelu juurde.

Ja lõpuks, kui me valitsuse tasandil selle kokkuleppe tegime, et milline Eesti energeetika suund võiks olla, toetusime kõigele sellele, mida kliimaministeerium välja on pakkunud ja oma arvutustes öelnud. Viimane kokkulepe tuli veel detailselt läbi arvutada.

Me tõesti elasime teadmises, et kõik sellisena töötab ja annab ühiskonnale oluliselt odavama elektri.

Neljapäeval valitsuse istungil kuulsid sotsiaaldemokraadid, et nüüd on jälle uus olukord ja kliimaministeeriumil uus ettepanek, ehk nende nägemuses on asjad muutunud.

See olukord on seda huvitavam, et eelmise päeva õhtul kohtusid sotsiaaldemokraadid kliimaministeeriumi esindajatega. Kohtumisel prooviti täpsemalt nendest numbritest ja arvutuskäikudest aru saada, sest järgmisel päeval pidi valitsuses võimalik otsustuskoht olema. Aga järgmisel päeval oli valitsuses täiesti uus olukord.

Kas teie saate ka niimoodi aru, et nüüd maksabki aastakene oodata, sest Euroopast on tulemas palju raha?

Ma olen skeptiline selles osas, et Euroopast palju raha tulemas on. Ma saan aru, et Euroopast võib selle meetme järgi toetust saada võrkude väljaehitamiseks. Ja võrke on vaja rajada, ükskõik kuhu me võimsusi ehitame. Näiteks Estlink 3 on niikuinii vaja rajada.

Aga väidetavalt tuleb ka uus riigiabi loa taotlus esitada, et see kõik oleks palju mõistlikum.

Kokkuvõttes me saame kliimaministri ettepaneku teatavaks võtta. Ehk kui kliimaministeerium enam valitsusele ettepanekut ei tee, siis valitsus ei saa loomulikult ka otsust teha.

Kas see lootus Euroopa rahale, mida me eile pressikonverentsil kuulsime, oli sama põhjendus, mida arutati valitsuse kabinetinõupidamisel?

See on kindlasti üks osa sellest. Teine osa on sellest, et on võimalik parem ja mõistlikum riigiabiluba taotleda ja ma saan aru, et teha ka uued arvutused ja uued analüüsid.

Mulle tundub, et me vist olemegi kogu energeetikanägemusega selles olukorras, et meil on võimalik välja kuulutada ainult maatuuleparkide ehitamise vähempakkumine. Ja ülejäänut saame me aasta jooksul jälle edasi arutada.

Kas teie nägemuses peaks hiljemalt aprilliks maismaatuuleparkide vähempakkumise välja kuulutama?

Kas ta on aprillis või mais, ma ei oska öelda.

Pigem on küsimus selles, et kogu valitsuse tasandil tehtud energeetikakokkuleppest on praegu ainus teostatav asi maismaatuule vähempakkumiste tegemine. Kuna meil lõppkokkuvõttes on Eestile soodsat elektrit vaja, siis loomulikult tuleb see ära teha. See on kahjuks ka ainukene otsus, mida valitsus uute arengute valguses teha saab.

Natukene muretsema paneb, et need asjad niimoodi lähevad. Kõike seda oleks võinud öelda või avastada pool aastat tagasi, võib-olla oleks tegevust või energiat pannud mingitesse muudesse kohtadesse.

Postimehest võib lugeda teie mõtet, et ka maismaatuuleparkide konkurssi ei ole nüüd vaja, sest arendajad on öelnud, et neid saab ka turu vastu ehitada, kui nad merega ei pea konkureerima.

See oli küsimus, mida me valitsuses küsisime.

Et mismoodi me tagame kindluse neile, kes arendavad maismaatuult teadmata, kas ja millistel tingimustel meretuulepark tuleb.

Meil pole ju kellelgi ettekujutust, mis need uued tingimused saavad olema, kas ja millist toetust meretuulele tulevikus maksta on vaja. Aga see mõjutab ju kogu äriplaani neil arendajatel, kes maismaale teevad.

Lõppkokkuvõttes ei ole mina energeetikas kõige pädevam inimene ja kui kliimaministeerium ütleb, et meil on vaja maismatuult arendada, eks me siis lõpuks peame seda teed minema. Ma ütlen, see on ka ainus asi, mis praegu sellest energeetikakokkuleppest teostatav on. Ülejäänud jäävad siis oma aega ootama.

Aga valitsuses lepiti kokku ka tuumajaama eriplaneeringuga edasi minemine. Kas tuumajaama eriplaneeringu algatamisele annavad sotsid valitsuses heakskiidu?

Ilmselgelt me kõik saame praegu aru, et hoolimata sellest, et lubatakse, on kliimaministeeriumist väga keeruline andmeid kätte saada.

See, mida on rahvusringhääling on küsinud mõned nädalad: numbrid, arvutused... No sotsiaaldemokraadid on soovinud teatud detailsusastmega oluliselt pikemat aega näha. Me ka pole näinud neid lõplikke numbreid. See on ka põhjus, miks võib-olla lõplikke otsuseid teha pole saanud.

Ma arvan, et ka kogu tuumaenergia loogikas on vaja väga kriitiliselt üle vaadata kõik need arvutused, mis kliimaministeerium teinud on. Kui need tuuleenergia koha pealt tekitavad küsimusi ja palju segadust, siis ma arvan, et tuumaenergia puhul ka. Peaks sama kriitiliselt küsima, et mis see hind siis on, palju ühiskond sinna tegelikult panustab ja korra kõik need asjad üle vaatama.

Mulle tundub, et vahet ei ole, kas ta on tuuleenergia, tuumaenergia, põlevkivienergia – ma arvan, et ennekõike on vaja mingit muutust kliimaministeeriumis, et me üldse saaks kindlad olla, et me tugineme mingitele õigetele arvutustele ja andmetele. Siis me võime üldse mingitest uutest asjadest rääkima hakata.

See, et tuumaenergia seadust ette valmistatakse, neist numbritest ei sõltu. Aga kui me räägime mingitest järgmistest sammudest, siis ilmselgelt oleks väga mõistlik ühiskonnal teada, et mis see tegelikult maksma läheb.

Ma olen aru saanud, et kliimaministeerium siiamaani on väga palju tuginenud põhiliselt ühe ettevõtja informatsioonile. Aga mõistlik oleks see, et neutraalsed spetsialistid teeksid arvutused üle. Siin ei ole üheski asjas mõtet tormata, mulle tundub.

Te ütlesite, et vaja on muutust kliimaministeeriumis. Kirjeldage, missugune see muutus peaks olema.

Teate, ma ei oska öelda detailselt, millist muutust. Aga energeetika on nii oluline asi, et meil on vaja seal kindlust, et me saame õigel ajal õiged asjad. Et üle päeva ei muudeta neid numbreid.

Ma jätaks selle kindlasti kliimaministri ettepanekuks, et mis ta teeb. Aga mingeid muudatusi on vaja.

Ja ma arvan, et see on nii tähtis küsimus, et see on peaministri tasandi küsimus, et vaadata korra üle, kas me saame seal mingisugused muudatused tehtud.

Lõppkokkuvõttes on küsimus selles, kuidas Eesti riik toimib ja küsimus on selles, kuidas valitsus toimib. Meil on lihtsalt pool aastat olnud valitsuses väga palju energeetikasegadust ja mitte mingisugust konkreetsust. See on juba riigijuhtimise küsimusi.

Kas tänane kliimaminister kannab välja?

Seda saab peaminister kindlasti hinnata, sest ma arvan, et tal on kõige parem ülevaade sellest.

No kuulge.

Ma võin seda öelda, et kindlasti on küsimus selles, kuidas ja mis inimesed tööd teevad ja kuidas nad tööd teevad.

Aga teie, kui koalitsioonipartneri asi ei ole teise erakonna ministri väljavahetamine?

Ma just ütlesin, et sotsiaaldemokraatide arvates on pool aastat olnud valitsuses pehmelt öeldes suuremat sorti energeetikasegadust ja see on väga suur probleem Eesti jaoks. Ja see küsimus tuleb lahendada.

Ma arvan, et ma olen ennast väga konkreetselt väljendanud. Kuidas seda lahendada, saab kindlasti meie koalitsioonipartner ise otsustada. Ma arvan, et see ülesandepüstitus on väga selge.

Ilmselgelt on seal inimesi, tööülesanded, ametnikke, kelle puhul tuleb tõsiselt järgi mõelda, et kas seal on vaja mingisugust uuendust teha.

Kas asi on poliitikutes või asi on ametnikes? Kas see on poliitilise juhtimise probleem või on see ametkondlik probleem?

Kui te räägite poliitilisest juhtimisest, konkreetselt valitsuse sees juhtimisest, siis see küsimus on pigem alati peaministrile. Tema seda juhtimisprotsessi näeb läbi riigikantselei kõigi ministeeriumite osas kõige paremini.

Ka tänane minister ei ole olnud selles ministeeriumis ju nii pikka aega, et kõik näpuga ainult tema poole peaksite näitama. Kolm aastat on valmistatud kogu seda energiapoliitikat ette. Tegelikult tuleks seda protsessi pikemaajaliselt hinnata.

Seadus seab oma protseduurid ja õige pea peab valitsus otsustama, kuidas vastata ettepanekule tuumajaama eriplaneering algatada. Kui see otsustamise koht valitsuses tuleb, kas teie toetate tuumajaama eriplaneeringu algatamist?

Ma kordan sotsiaaldemokraatide seisukohta. Me pole kunagi põhimõtteliselt tuumajaama vastu olnud, meie küsimus on alati majanduslik olnud.

Selleks, et hinnata üldse, kes tuumajaama eriplaneeringuga edasi minna, on vaja konkreetseid terve Eesti energiapoliitika nägemusi ja arvutusi kliimaministeeriumist. Siis on võimalik hinnata, mis selle tuumajaama roll on ja mis efekti ta meile annab.

Me ju saame kõik aru, et praegu nende arvutustega on probleem. See tähendab, et enne, kui ei ole arvutused selged,  enne, kui need pole üle kontrollitud, enne, kui meil ei ole energeetikaplaanis üksmeelt ühiskonnas ja valitsuses, enne ei ole võimalik otsuseid teha.

Kui dokumentide keelde panna, siis enne, kui energiamajanduse arengukava (ENMAK) vastu ei võeta, ei saa ka tuumajaama eriplaneeringut algatada?

Ma ei oska selle kohta midagi öelda, et kas see ENMAK-ga täpselt seotud on. Aga põhimõtteliselt loogika selline on. Sest ENMAK on visioonidokument valitsuse jaoks ja seal tõesti peaks olema terviknägemus. Selle võlu on ka see, et avalikkus saab siis hinnata, et kas see kõik on adekvaatne.

Sest neid väiteid siin ühiskonnas on väga palju olnud.

Aga lõppkokkuvõttes on ikka küsimus, et kui kliimaministeerium soovib öelda, et me saame kogu oma energia kätte tuulest, gaasjaamadest, põlevkivireservist, salvestusvõimsustest, siis kuhu panna see tuumajaama elekter, see ju vajab ka vastust. Sellised asjad on väga segased, sellest ma aru ei saa.

Ja kui me need suunad kokku leppisime, oli ka kokkulepe, et need arvutused ja selgelt graafikud näidatakse meile ära ja siis on võimalik lõplikke otsuseid teha.

Vahepeal on valitsuse liikmetelt kostunud, et nemad on arvutusi ja graafikuid näinud. Valitsus olevat näinud ka mingisuguseid arvutusi, mida avaldada ei tohi. Kliimaministeeriumis on olnud kogu aeg veendumus, et need arvutused on täpsed ning seda kinnitas Yoko Alender ka eilsel pressikonverentsil. Ja samal ajal olete te selles intervjuus läbivalt öelnud, et arvutustega ei ole kõik hästi. Kas siis on olemas selged ja arusaadavad arvutused või neid ei ole?

Mina olen ka öelnud, et meil on arvutused olemas, sest neid on meile näidatud. 

Aga kui me oleme neid arvutusi täpsemalt kontrollinud, siis on jälle selgunud, et seal on mingisugused küsitavused.

Näiteks needsamad väited, et kui tehakse kahele teravatt-tunnile meretuulele vähempakkumine, siis ehitaja teeb teised kaks teravatt-tundi juurde. No ei tee. See tugineb mingi ühe arendaja mõttele, mitte sellele, mis päriselt juhtub.

Või meile näidatakse ja kõik arvutused tunduvad õiged, aga siis me hakkame küsima, et oot-oot-oot, seda maismaatuult prognoositakse nii palju tulemas, aga kui me arendajatelt või omavalitsustest küsime, siis selgub, et maismaatuult võib olla kolm või neli või viis või isegi kümme korda vähem. Et miks te toote meile selliseid unistusi? See kõik peaks olema reaalne.

Niimoodi on see kõikunud ja see ongi põhjus, miks valitsuse arutelu nii pikalt läinud on. Ja ma pean ütlema, et kui üleeile näidati sotsiaaldemokraatide fraktsioonile uusi numbreid ja arvutusi, siis parteikaaslased ütlesid, et paberil see tundus kõik hea. Aga kas see lõpuks õige oli, ei olnud ju nii lühikese ajaga võimalik öelda.

Vastab tõele, et seda segadust on palju ja ma ei ole kindel, et meil täna lõplik teadmine on.

Siis on ju väga hea, et me kuu aja perspektiivis mingit miljardikonkurssi välja ei kuuluta.

Ja me ei oleks seda kindlasti kuulutanud, sellepärast, et neljapäeval oleks valitsuses ka arvutuste ja kõige muu arutelu sellele eelnenud. Seda ei saagi ja ei tohigi sellisena teha.