"Eelmises valitsuses arutati taastuvenergeetikat tehnoloogianeutraalselt – see tähendab, et ei tehtud vahet, kas energia tuleb merelt või maismaalt, vaid lähtuti kättesaadavusest ja hinnast. Tollal olid sotsiaaldemokraadid sellele vastu, kuna nemad eelistasid meretuuleenergiat – ja sama olukord kordub ka nüüd. Meie (Reformierakond - toim.) ei ole selles kinni," rääkis Ligi.

"Siin ei ole aga midagi erakondlikku. Selles mõttes oleme vabad arutama. Me ei ole kuskil nurga taga teinud mingeid tehinguid stiilis "kuule, räägime ainult seda". Ei, meil on vaba arutelu," rääkis Ligi.

Ligi ütles, et on asju, mida tuleks ka avalikkusele paremini selgitada. "Valitsuse kritiseerimine, nagu mõned pealkirjad seda teevad, ei anna alati täielikku pilti. Üks oluline teema on riigiabi – meil on kehtiv riigiabi luba, mis hakkab aeguma. Uue loa taotlemine võtab aega, mistõttu oli kiire tegutseda," ütles Ligi.

"Praegu kehtiv riigiabi luba anti Ukraina sõja kontekstis, kuid uus luba tuleb taotleda juba teistel alustel, mille sisu me veel täpselt ei tea. Vahepeal on tekkinud ka uusi ideid, näiteks indekseerimine ja muud aspektid, seega on need arutelud olnud loogilised," rääkis Ligi.

Mis puutub energiavaldkonna lobistidesse ja sponsoritesse, siis ütles Ligi, et tal ei ole mingit teadmist, mida saaks jagada.

"Ajakirjanikud võivad neid küsimusi muidugi küsida," sõnas Ligi.

Energiapöördega on kiire

Küsimusele, kas päris ilma toetuseta on maismaatuuleparke võimalik ehitada, Ligi ei vastanud.

"Fakt on see, et viimasel ajal ei ole energiapöörde saavutamiseks piisavad lihtsalt turutingimustel korraldatud konkursid – need ei too vajalikku muutust. Samas on selle pöördega kiire. Ei ole mõistlik jälle hakata arutama Vene gaasi või seda, milline despoot parajasti kellega sõber on. Oluline on keskenduda lahendustele.
Ikkagi otsitakse võimalusi, kuidas investeeringuid kiiresti saada," rääkis Ligi.

Meretuuleparkidega tegelemine jätkub, kinnitas Ligi ja ütles, et süüdlasi otsima pole mõtet hakata.

"Riigiabi loa tähtaeg oli põhjus, miks meil oli alguses kiire. Me lasime esimese kiire mööda, aga nüüd tegeleme sellega. Ma ei ole selle valdkonna minister, aga kinnitan, et sellist kannapööret ei ole toimunud, ega see ei aita, kui me hakkame süüdistama konkreetseid ministreid. Need arutelud on alati keerulised, kus igal osapoolel on oma seisukoht. Tulemuseks on tihti see, et keegi peab näitama, kes on midagi valesti teinud või valetanud," rääkis Ligi.

"Selliseid juhtumeid selles valitsuses pole, aga mulle tundub, et eelmises valitsuses neid esines. Võib-olla ei lastud saavutada tehnoloogia neutraalsust, aga kuna ma ise seal ei olnud, ei saa ma täpselt öelda, miks see nii oli," ütles Ligi.

Süüdlasi pole mõtet otsida, sõnas Ligi.

Eelmises valitsuses töötati plaanile vastu

Ligi sõnul on valitsusel siiski põhjust olla sotsiaaldemokraatide peale pahane, aga selle, kas nad valitsusest minema saata, otsustab peaminister Kristen Michal.

"Maastik on poliitikas väga keeruline, muutunud erakordselt populistlikuks. Erakonnad muudavad oma seisukohti vastavalt istekohale," ütles Ligi.

"Selle arutelu saba on pikem kui kliimaminister Yoko Alenderi taga. Vastutaja ei ole see, kes asja ajab, vaid minu jaoks tähendab vastutuse võtmine seda, et vastutavad need, kes on takistused tekitanud. Eelmises valitsuses blokeeriti plaan, ja las räägivad need, kes selle blokeerisid, et miks nad seda tegid ja kuidas oleks saanud teisiti. Valitsuses ei tahaks ma oma muljeid ega spekulatsioone jagada, aga mul need muljed on olemas," ütles Ligi.

Energiaplaan on valitsusel olemas

Valitsuskabinetis toimunut, sealhulgas siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) seisukohavõttu, ei soostunud Ligi kommenteerima.

"Kabinetis ei toimu mingeid erakorralisi situatsioone – need on lihtsalt töökoosolekud, mis kaamerate ette ei jõua. Läänemets rääkis väga palju, aga mulle jäi arusaamatuks, kuhu ta täpselt tüürib. Tundus, et eesmärk oli jõuda järelduseni, et meil puudub energiaplaan. See aga ei vasta tõele," sõnas Ligi.

Ligi ütles, et valitsusel on võimalik maismaatuuleparkide vähempakkumine välja kuulutada – kui seda just ei hakata omakorda blokeerima.

"Samuti saame seejärel taotleda uut riigiabi luba, mille tingimusi on võimalik üle vaadata. Selle käigus võib tekkida ka võimalus tarbijale soodsamate tingimuste loomiseks," ütles minister.

Ligi rääkis, et lisaks on ka Euroopa Komisjonist tulnud dokument, mida valitsusele tutvustati.

"See sarnaneb direktiiviga, kuid kuna esitlus oli põgus, ei olnud võimalik kõike põhjalikult jälgida. Loeteluna toodi välja erinevad teemad, mis on arutlusel. Praeguse riigiabi loa raamides läks projekt väga kiireks, kuid konflikt rikkus protsessi ära. Järgmine riigiabi luba taotletakse kindlasti. Meretuuleenergia ei kao energiabilansist kuhugi, samuti ei tõmmata maha maismaa tuuleenergia projekte," rääkis minister.

"Ma ei usu, et ükski järgmine valitsus sellise otsuse teeks – keegi ei ole nii rumal," ütles Ligi.

Investoritega konsulteeritakse

"Indekseerimise osas käib arutelu turuosalistega. Võin öelda, et kui valitsuse otsus neljapäeval tuli, oli see suureks pettumuseks ühele välispartnerile, kes tegi koostööd Eesti Energiaga tuulepargi projektis," sõnas Ligi.

Ligi ütles, et investorid on siiski peamised turuosalised, kellega on konsulteeritud, ja eesmärk on tagada investeerimiskeskkonna stabiilsus.

"Seda teemat arutatakse loomulikult ka turuosalistega. Minu teada tuli indekseerimise idee just sealt – mõte on siduda taastuvenergia tasud inflatsiooniga. Toetuste ülempiir jääb paika. Nii me kokku leppisime. Teiseks, inflatsioon ei ole seotud ühegi konkreetse indeksiga, näiteks tarbijahinnaindeksiga. Seega on arutelu olnud sisuline ning kindlasti ei käi see ainult ühe ettevõtte, näiteks Utilitase ümber. See ei tähenda aga, et üks või teine firma ei ole püüdnud oma mõtteid esile tuua," rääkis Ligi.

Ligi ütles, et Jaapani firma Sumitomo, kes sõlmis lepingu Enefit Greeniga Liivi lahe tuulepargist 50 protsendi endale saamiseks, võtab hoo maha, kui riigipoolset toetust ei tule.

Valitsus teatas neljapäeval otsusest mitte toetada kuni 2,6 miljardi euroga merre tuulepargi rajamist. Otsus tähendab, et aprilliks kaotab kehtivuse Eestile antud meretuule toetamise riigiabi luba, mistõttu meretuuleparke selle loaga ei tule. 

Maatuuleparkide toetusmeetmega plaanib valitsus esialgse kava kohaselt edasi minna, toetades kuni 240 miljoni euroga kahe teravatt-tunni lisaks turule toomist. Vähempakkumine tuleks aprillis.

Samuti liigub kliimaministeerium edasi tuumajaama rajamise ettepanekute, seaduseelnõu ja eriplaneeringuga.