Reformierakondlasest kliimaministri Yoko Alenderi sõnul minnakse elektrituru tegevustega edasi varem tehtud plaani kohaselt.

"Me läheme edasi maismaatuulega, aprillis on vähempakkumised. Läheme edasi tuumaenergiaga, koostame tuumaseaduse, majandus- ja tööstusminister toob valitsusse riikliku eriplaneeringu. Läheme edasi salvestusega. Ja mis meretuult puudutab, siis on tulemas Euroopa puhta tööstuse lepe ja seal on mitmed punktid, mis puudutavad just selliseid suuri taastuvenergia arendusi," rääkis ta.

Sotsiaaldemokraatide juhi, siseminister Lauri Läänemetsa arvates on meretuuleparkide edasilükkumisega muutunud kogu energeetikakokkulepe.

"Maismaatuule arendajale on väga oluline, kas meretuulepark tuleb ja millistel tingimustel. Kui sa teed oma finantsskeemi, siis sa pead seda teadma. Kui tehakse meretuulepark, siis elektri hind läheb väga odavaks, arendaja teenib vähe tulu ja tal oleks täna vaja seda teada. See ongi põhiküsimus, kuidas need vähempakkumisel osalemised tulevad. Kui välja kuulutatakse, siis näeb, kas keegi tuleb või mitte," selgitas ta.

Ka Läänemets usub, et vähempakkumine maismaatuuleparkide toetustele siiski tuleb.

"Meil on ju olemas ainult see, et maismaatuule vähempakkumine tuleb teha, see arvatavasti tuleb ära. Aga üks element läks välja, osa elektrist jääb tootmata, siis ju tuleb sinna asemele midagi muud panna. Kogu see kontseptsioon ju muutub. Meil täna pole seda kindlust, et see meretuul on. Võib-olla see on midagi muud tulevikus. Eks siis kliimaministeerium need ettepanekud peab tegema, kuidas on," ütles Läänemets.

Koalitsiooni kolmanda osapoole Eesti 200 juhi, haridusminister Kristina Kallase sõnul tuleb hoolimata meretuuleparkide toetuse äralangemisest muude tegevustega nagu maismaatuuleparkide vähempakkumine, tuumaenergeetika ettevalmistamine ja salvestusvõimekuste arendamine ikkagi edasi minna.

"Ma ei saa aru sellest sotsiaaldemokraatide jutust, et siis tuleks kõik seisma panna. Sest see oleks küll äärmiselt vale, kuna Eesti vajab ikkagi neid otsuseid energeetikas," ütles Kallas.