Oluline laupäeval, 22. veebruaril kell 19.57:

- Reuters: USA ähvardab jätta Ukraina Starlinkita;

- USA ÜRO Ukraina-resolutsiooni tekstis ei mainita okupeeritud alasid;

- Trump: Zelenski ja Putin peavad sõja lõpetamiseks kokku saama;

- Niinistö: maailm on praegu ohtlikum paik kui külma sõja ajal;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõdurit;

- Hispaania peaminister: Ukrainas ei saa rahu "kehtestada";

- Venemaa rünnakutes hukkus hukkus kolm inimest;

- Allikas: Zelenski ei ole valmis USA-ga maavaralepet allkirjastama.

Reuters: USA ähvardab jätta Ukraina Starlinkita

USA läbirääkijad ähvrdavad võtta Ukrainalt Starlinki satelliitinterneti ühenduse, kui maavarakokkulepet ei sünni, teatas uudisteagentuur Reuters alliktele viidates.

Miljardär Elon Muski SpaceX-ile kuuluv Starlinki satelliitinternet on olnud Ukrainale elutähtis sõjas Venemaaga. See on kindlustanud ukrainlastele ja Ukraina relvajõududele pääsu internetti.

Läbirääkijate ähvardusest andis Reutersile teada kolm asjaga kursis olevat allikat. Nende sõnul tõusis Starlinki küsimus esile USA ja Ukraina läbirääkimistel pärast seda, kui Ukraina president Vlodõmõr Zelenski lükkas tagasi USA rahandusministri Scott Bessenti esialgse kokkuleppe. Maavaraleppe mustandi kohaselt saanuks USA õiguse suurele osale Ukraina haruldastest muldmetallidest, kuid lepe ei sisaldanud julgeolekutagatisi.

Starlinki internetiühenduse äravõtmine tõsteti lauale taaas sel nädalal USA Ukraina erisaadiku Keith Kelloggi ja Zelenski kohtumisel Kiievis, rääkis allikas. Tema sõnul oleks Starlinki kaotus Ukrainale tõsine hoop.

Ukraina valitsusallikate sõnul jätkuvad läbirääkimised maavaraleppe üle poolte vahel tekkinud pingetest hoolimata.

Trumpi riikliku julgeoleku nõunik Michael Waltz kinnitas reedel, et Ukraina kirjutab lepingule juba varsti alla.

USA ÜRO Ukraina-resolutsiooni tekstis ei mainita okupeeritud alasid

USA tegi reedel ÜRO-s ettepaneku võtta vastu Ukraina konflikti käsitlev resolutsioon, milles ei mainita Venemaa okupatsiooni Ukraina aladel, teatasid diplomaatilised allikad AFP-le.

Washingtoni pakutud tekstis, mida AFP nägi, kutsutakse konflikti kiirele lõpetamisele, kuid ei mainita Ukraina territoriaalset terviklikkust.

Venemaa suursaadik ÜRO-s Vassili Nebenzja tervitas USA pakutud varianti hea sammuna.

Trump: Zelenski ja Putin peavad sõja lõpetamiseks kokku saama

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Vene režiimi juht Vladimir Putin peavad kokku saama, lõpetamaks sõda kahe riigi vahel, ütles reedel USA president Donald Trump.

"Ma arvan, et president Putin ja president Zelenski peavad kokku saama. Sest teate, mis? Me tahame lõpetada miljonite inimeste tapmise," ütles Trump Valges Majas ajakirjanikele.

Trump lisas, et Kiiev allkirjastab loodetavasti üsna lühikese aja jooksul lepingu, mis annab Washingtonile eelisjuurdepääsu Ukraina maavaradele.

"Nad on väga vaprad, igal viisil, mida võite ette kujutada. Kuid me kulutame oma varanduse mingile riigile, mis on väga-väga kaugel," ütles Trump Ukraina kohta.

Tegemist oli Trumpi leebema kommentaariga pärast seda, kui ta oli nimetanud Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit valimisteta diktaatoriks ja süüdistanud Ukrainat sõja alustamises.

Allikas: Zelenski ei ole valmis USA-ga maavaralepet allkirjastama

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ei ole valmis allkirjastama lepet, mis annaks USA-le eelisjuurdepääsu riigi haruldastele muldmetallidele, ütles Ukraina allikas laupäeval.

USA president Donald Trump tahab, et Ukraina annaks USA firmadele ligipääsu maavaradele vastutasuks kümnete miljardite dollarite ulatuses abile, mida Washington andis riigile Joe Bideni ametiajal.

Trumpi riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz ennustas reedel, et Zelenski allkirjastab leppe lähiajal, kuid selle üksikasjad ei ole avalikkusele teada.

"Sellisel kujul, nagu see mustand praegu on, ei ole president valmis seda aktsepteerima. Me püüame teha veel muudatusi ja lisada konstruktiivsust," ütles Ukraina allikas.

"Leppes ei ole mainitud Ameerika kohustusi tagatiste või investeeringute osas, kõik nende kohta käiv on äärmiselt ebamäärane ja nad tahavad meilt võtta 500 miljardit dollarit."

"Mis partnerlus see selline on? Ja miks me peame andma 500 miljardit dollarit, sellele ei ole mingit vastust," ütles allikas, kelle sõnul on Ukraina käinud välja omapoolsed parandused.

Kiiev tahab Washingtonilt leppe allkirjastamise tingimusena julgeolekutagatisi.

Niinistö: maailm on praegu ohtlikum paik kui külma sõja ajal

Maailm on praegu ohtlikum paik kui külma sõja ajal, ütles Soome endine president Sauli Niinistö intervjuus Briti telekanalile Channel 4.

"Elasime külmas sõjas aastakümneid. Kirjeldaksin praegust olukorda kui sooja sõda, kui võrrelda külma sõjaga. Nii et see on ohtlikum," ütles ta.

Niinistölt küsiti, kas Soome oleks eesliinil, kui Venemaa ründaks Balti riike. Ekspresidendi sõnul ollakse sellisel juhul olukorras, kus kõik NATO riigid oleksid eesliinil, see ei lõppeks Baltimaadega.

"See oleks maailmasõda või midagi sellesarnast," lisas ta. "Ma ei arva, et see juhtuks. Kuid kui Venemaa teeks midagi Balti riikides, oleks see lõpptulemus."

Niinistö kommenteeris intervjuus ka USA presidendi Donald Trumpi väidet, et Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenski on diktaator. Tema sõnul vastab Trump agressiivselt igaühele, kes teda kritiseerib.

"Ta oli kahtlemata lugenud, et president Zelenski oli teda kritiseerinud. Arvan, et vastus tulenes sellest," ütles Niinistö.

Trump nimetas Zelenskit diktaatoriks pärast seda, kui Ukraina president ütles, et Trump elab Venemaa loodud desinformatsiooni ruumis.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 866 000 (võrdlus eelmise päevaga +1140);

- tankid 10 161 (+15);

- jalaväe lahingumasinad 21 139 (+9);

- suurtükisüsteemid 23 528 (+66);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1295 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1080 (+2);  

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 26 311 (+155);

- tiibraketid 3064 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 38 243 (+139);

- eritehnika 3754 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Hispaania peaminister: Ukrainas ei saa rahu "kehtestada"

Rahu Ukrainas ei saa kehtestada, ütles Hispaania peaminister Pedro Sanchez laupäeval, valmistudes Kiievit külastama.

"Rahu Ukrainas ja julgeolekut Euroopas ei saa kehtestada," ütles Sanchez, kes külastab Ukrainat esmaspäeval, mil Venemaa sissetungist möödub kolm aastat.

Õiglane ja kestev rahu nõuab Ukraina ja Euroopa osalust, lisas ta.

USA president Donald Trump ütles reedel, et ei pea Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenski osalemist rahuläbirääkimistes oluliseks.

"Hispaania valitsuse seisukoht on äärmiselt selge. Tugevama õigus ega metsiku lääne õigus ei sobi. Rahu Ukrainas ja Euroopa julgeolekut ei saa kehtestada, neis peab kokku leppima ukrainlaste ja eurooplastega," rõhutas Sanchez.

"Agressori ees alistumine ei too rahu, vaid nagu ajalugu on näidanud, uued ja tõsisemad agressioonid," lisas ta.

Sanchez ajastas oma Kiievi-visiidi sõja kolmandale aastapäevale, et kinnitada Hispaania toetust Ukraina demokraatiale.

Samuti kaitses Hispaania valitsusjuht Zelenskid, keda Trump nimetab diktaatoriks.

"Zelenski valiti Ukraina valitsuse presidendiks ukrainlaste häältega," märkis ta.

Venemaa rünnakutes hukkus hukkus kolm inimest

Vene väed korraldasid laupäeva hommikul rünnaku Konstantinivkale, milles sai pihta viiekorruseline elumaja. Donetski oblasti administratsiooni juht Vadõm Filaškin teatas, et hukkus kaks ja sai vigastada neli inimest, vahendas BBC.

Võimalik, et rusude all on veel inimesi, mistõttu võib hukkunute ja vigastatute arv suureneda. Praegu käib päästetöö.

Filaškini sõnul sai rünnakus kannatada kokku 10 kortermaja, 21 eramaja, kolm tööstushoonet, pood, 16 garaaži, kaks elektriliini, kaks gaasitorustikku ja üheksa autot.

Kupjanski lähedal, linnast väljuval teel, tabas Vene droonirünnak sõiduautot, teatasid Harkivi oblasti politseiametnikud. Tsiviilsõiduk liikus mööda maanteed, kui droon seda ründas.

Harkivi politsei teatel viidi kannatanud – 63-aastane mees ja 58-aastane naine – haiglasse mitmete kehavigastustega. Auto hävis tulekahjus.

Droonirünnak tappis ka Pokrovskis ühe inimese, teine sai haavata, teatas Donetski oblasti sõjalise administratsiooni juht Vadõm Filaškin Telegrami postituses.

"Venelased ründasid taas tsiviilsõidukit FPV-drooni abil. 53-aastane mees hukkus, 56-aastane mees sai vigastada ja toimetati haiglasse," kirjutas Filaškin.

Lisaks sattus tema sõnul tule alla ka Slovjansk, kus sai kahjustada mitteresidentseid hooneid ja eramaju.