Läinud nädala neljapäeval, kui kliimaminister Yoko Alender teatas, et meretuuleparkide vähempakkumine kuulutatakse välja alles 2026. aasta alguses, viitas ta Euroopa Komisjoni "Puhta tööstuse leppe" dokumendile.

"Meil on olnud komisjoniga pikad läbirääkimised ja me oleme saanud ligipääsu ka teatud materjalidele "Puhta tööstuse leppe" sisust," sõnas Alender valitsuse pressikonverentsil. "Seal on erinevaid algatusi, mis puudutavad just puhta energia võimsuste turuletoomist."

Dokument, millest Alender rääkis, on Euroopa Komisjoni vastus läinud aastal avaldatud Mario Draghi raportile. Kui Itaalia endine peaminister sõnastas probleemid, miks Euroopa majandus ei edene, siis komisjon usub, et "Puhta tööstuse lepe" pakub neile probleemidele lahendusi.

Ehkki dokument avaldatakse ametlikult 26. veebruaril, postitas väljaanne Euractiv selle mustandi internetti möödunud teisipäeval ehk paar päeva enne valitsuse pressikonverentsi. Samal päeval vahendas dokumentide sisu ka Politico.

Komisjon soovib väiksemaid makse ja kiiremat loamenetlust

Strateegias on muuhulgas ettepanek kehtestada reegel, mille järgi peavad liikmesriigid osa kaupadest kindlasti Euroopa Liidu tootjatelt ostma. Samuti peaks oluliselt vähenema kestlikkusaruannetega seotud kohustused. Erinevaid ettepanekuid jagub paarikümnele leheküljele.

Mõne aastaga kuni sada protsenti kasvanud energiahinnad saavad strateegias eraldi tähelepanu ning nende vähendamiseks koostas komisjon eraldi dokumendi pealkirjaga "Taskukohase energia tegevusplaan".

Lühiajalist efekti võiks komisjoni hinnangul pakkuda võrgutasude, elektriaktsiisi ja elektrienergia käibemaksu alandamine. See on muidugi iga liikmesriigi otsus. Pikemas plaanis paneks komisjon oluliselt rohkem raha Põhjameres ja Läänemeres asuvate elektrikaablite rajamisse. Selle mõtte saatus sõltub suvel algavatest Euroopa Liidu eelarvekõnelustest. Kusjuures võimaliku allikana näeb komisjon Euroopa Ühendamise Rahastut – seda sama rahapotti, mille najal peaks 2030. aastal valmima Tallinna-Varssavi kiirraudtee.

Komisjoni hinnangul tuleks oluliselt vähendada ka uute projektide ettevalmistamisele kuluvat aega. Näiteks maismaal võiks tuuleparkide loamenetlus kesta 6–12 kuud. Meretuuleparkide loamenetlus ei tohiks ka kõige keerulisemal juhul kesta üle kolme aasta.

Riigiabireeglite mõju vähempakkumisele tuleb veel analüüsida

Aga mis on kliimaministri nimetatud materjalides ikkagi sellist, mis meelitas pikalt ettevalmistatud vähempakkumise aastaks ajaks pausile panema?

Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas ütles ERR-ile, et komisjon pakub välja ka uued riigiabi andmise reeglid. Ta märkis, et riigiabi luba, mille alusel võinuks vähempakkumise välja kuulutada hiljemalt aprillis, anti Eestile 2023. aastal.

"Kui me võrdleme neid tingimusi, mis oli 2023. aastal, nendega, mis on praegu, siis aeg on päris märkimisväärselt edasi läinud," sõnas Klaas.

Klaas märkis näiteks, et ettevõtted on soovinud võimalust vähempakkumine mingi indeksiga siduda. Lihtsustatult tähendaks see, et rahasumma, mida tarbijal tuleks läbi taastuvenergiatasu maksta, muutuks koos inflatsiooniga.

"Kas seda on üldse võimalik sinna riigiabi loa sisse lisada, kas see on mõistlik, seda on praegu veel vara öelda," sõnas Klaas. "Selleks tahaks vaadata ka teisi tingimusi, mis uute riigiabi andmise reeglitega peaksid tulema."

Euractiv avaldas ka Euroopa Komisjoni dokumendi mustandi, mis pühendub justnimelt riigiabi reeglitele. Dokumendis rõhutatakse vajadust anda ettevõtetele senisest rohkem investeerimiskindlust. Ehkki inflatsioonist ja indekseerimisest seal otsesõnu juttu ei tehta, märkis Klaas, et tegu on alles mustandiga.

Aga kui taoline indekseerimise võimalus tuleks, kas siis annaks vähempakkumine tarbijale väiksema lõpphinna? Klaas ütles, et see vajab analüüsimist.

"Neid elemente, mida läbi rääkida, mis lahendusi otsida, on rohkem, kui ainult indekseerimine," sõnas Klaas. "Tegelikult tasub fookus panna sellele, et me otsime kõige soodsamat lahendust tarbija jaoks. Ka see indekseerimine on osa sellest, seda siis analüüs näitab."

Komisjon: vähempakkumisi ja pikaajalisi ostulepinguid võiks üheks skeemiks siduda

Ka läinud neljapäeval vähempakkumise edasilükkamist põhjendades mainisid poliitikud riigiabiluba ainult muu hulgas.

Yoko Alender rääkis, et "Puhta tööstuse lepe" pakub paremate konkursside tarbeks teisigi võimalusi. Tema erakonnakaaslane peaminister Kristen Michal ütles, et dokument muudab Eesti jaoks kogu perspektiivi.

"Seal tulevad ka sellised garantiimehhanismid, mida Eesti ei suuda pakkuda tööstustele, sõlmida selliseid PPA-sid ehk pikaajalisi elektriostulepinguid," märkis Michal pressikonverentsil. "See on seesama, mida suurema energiatarbega tööstus peaks endale tegema, kui see on talle oluline sisend."

"Taskukohase energia tegevusplaani" mustandi järgi lubab Euroopa Komisjon alustada juba selle aasta kevadel Euroopa Investeerimispangaga läbirääkimisi, et käima lükata pilootprogramm, mis pikaajalistele elektriostulepingutele garantii annaks.

Sellest, et tuulepargi arendajat tuleks avaliku sektori garanii abil kliendi makseraksuste eest kaitsta, on räägitud aastaid. Omaette küsimus on, kuidas mõjutas komisjoni taoline ettepanek Eesti plaani vähempakkumine välja kuulutada.

Kristi Klaas ütles, et kõige olulisem on võimalikult soodne lõpphind ning kõigi komisjoni poolt pakutud võimaluste mõju tuleb veel analüüsida.

"Siin tasub võtta väga rahulikult, need otsused on väga pikaajalise mõjuga," sõnas Klaas.

Komisjon leiab ka seda, et senisest rohkem võiks ettevõtete vahelisi pikaajalisi ostulepinguid ning riiklikke vähempakkumisi üheks skeemiks kokku siduda.

Juhendeid, kuidas seda täpselt teha, lubab Euroopa Komisjon oma tegevusplaani järgi 2026. aastaks. Kui uskuda neljapäeval valitsusest kõlanud sõnumeid, peaks vähemalt Eesti vähempakkumise eelnõu selleks ajaks juba valmis olema.