Kolmeosalise paketi olulisim komponent on puhta tööstuse kokkulepe (Clean Industrial Deal, CID), mille eesmärk on toetada Euroopa Liidus tegutsevaid tööstusettevõtteid, eriti aga energiamahukaid tööstusi nende süsinikuheitme vähendamisel kui ka rohetehnoloogiate arendamist.

Paketi teine osa tegeleb energiahindade vähendamisega nii tööstusele kui kodumajapidamistele. Taskukohaste energiahindade tegevuskavaga (Action Plan on affordable energy) kiirendatakse puhta energia kasutuselevõttu ja elektrifitseerimist, energia siseturul vajalike füüsiliste ühenduste loomist, üleminekut tõhusamale energiakasutusele ja sõltuvuse vähendamist imporditud fossiilkütustest.

Algatuse kolmas osa on suunatud ettevõtlust koormava aruandluse vähendamisele. Regulatsioonide lihtsustamist käsitleva koondõigusaktiga (First Omnibus package on sustainability) muudetaks kolme senist ettevõtetele kohanduvat regulatsiooni: kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv (CSDDD), jätkusuutliku aruandluse direktiiv (CSRD) ja Euroopa Liidu taksonoomiat.

Puhta tööstuse kokkulepe

Euroopa Komisjoni pressiteate kohaselt on puhta tööstuse kokkulepe tegevuskava Euroopa Liidu tööstuse konkurentsivõime ja vastupidavuse toetamiseks. Sellega kiirendatakse CO2-heite vähendamist, kindlustades samal ajal tootmise tuleviku Euroopas ning lubatakse jääda kindlaks eesmärgile muuta Euroopa majandus 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Kokkuleppega lubab komisjon muuta EL-i õiguskeskkond tõhusamaks ja vähendada bürokraatiat.

Kokkulepe keskendub peamiselt kahele sektorile: energiamahukad tööstusharud ja puhas tehnoloogia.

Neist esimesed on hädas suurte energiakulude ja ebaausa konkurentsiga maailmaturul ning keerukate õigusnormidega, mille leevendamise vahendina näeb komisjon kiiret toetust CO2-heite vähendamiseks ja elektrifitseerimiseks.

Puhas tehnoloogia on edasise konkurentsivõime ja majanduskasvu keskmes ning otsustava tähtsusega ka tööstuse ümberkujundamisel. Kokkuleppe keskne element on ringmajandus, kuna EL peab maksimaalselt ära kasutama oma piiratud ressursse ja vähendama liigset sõltuvust kolmandate riikide toorainest.

Euroopa Liidu tööstuse eduteguritena esitab komisjon energiakulude vähendamist, nõudlust puhaste toodete järele, üleminekut puhtale energiale.

Sel eesmärgil lubab komisjon, et lähiajal investeeritakse puhta tööstuse kokkuleppe raames 100 miljardit eurot, et toetada puhast tootmist EL-is.

Lisaks kavandab komisjon võtta vastu uus puhta tööstuse kokkuleppe riigiabiraamistik, mis  võimaldab lihtsamini ja kiiremini heaks kiita riigiabimeetmeid taastuvenergia kasutuselevõtuks, vähendada tööstuse CO2-heidet ja tagada puhtale tehnoloogiale piisav tootmisvõimsus. Samuti plaanitakse tugevdada innovatsioonifondi ja teha ettepanek luua uus tööstuse CO2-heite vähendamise rahastamisvahend,  mille rahaline maht oleks 100 miljardit eurot.

Veel plaanib Euroopa Komisjon arendada ringmajandust ja parandada juurdepääsu kriitilise tähtsusega toorainetele, vähendades samal ajal sõltuvust ebausaldusväärsetest tarnijatest.

Kokkuleppe raames kavandab Euroopa Komisjon ka aktiviseerida tegutsemist ülemaailmsel tasandil, mis tähendaks puhta kaubanduse ja investeeringute partnerluste käivitamist ning samas võitlust ebaausa ülemaailmse konkurentsiga.  Komisjon lubab ka lihtsustada ja tõhustada süsiniku piirimeedet.

Ühe täiendava tegevusena näeb komisjon ette ka kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse parandamist, eraldades 90 miljonit eurot programmist "Erasmus+" strateegiliste tööstusharude valdkondlike oskuste tugevdamiseks, toetades kvaliteetseid töökohti, edendades sotsiaalseid tagatisi ja pakkudes täiendavat tuge üleminekuvaldkondade töötajatele.

Tegevuskava energiahindade langetamiseks

Euroopa Komisjoni esitatud energia tegevuskava eesmärk on vähendada energiakulusid, kujundada välja energialiit, kaasata rohkem investeeringuid ning valmistuda paremini võimalikeks energiakriisideks.

Puhta tööstuse kokkuleppe põhikomponendina pakub tegevuskava välja võimalused struktuursete probleemide lahendamiseks, mis suurendavad energiakulusid EL-is. Komisjoni hinnangul on sellisteks eelkõige Euroopa sõltuvus imporditud fossiilkütustest ja elektrisüsteemi puudulik integreeritus ning nendest üle saamiseks tuleb kiirendada investeeringuid puhtasse energiasse ja taristusse ning muuta gaasiturud läbipaistvamaks ja õiglasemaks.

Elektritootmiskulusid aitab vähendada ka taastuvenergialahenduste ja energiataristu loamenetluste edasine lühendamine, märkis komisjon.

Elektrihinna alla toomiseks lubab komisjon tegelda energiaarvete kõigi kolme komponendiga: võrgu- ja süsteemikulud, maksud ja lõivud ning tarnekulud.

Liikmesriikidele esitatakse soovitused alandada riiklikke elektrienergia makse ja võimaldada tarbijatel vahetada tarnijaid lihtsamalt odavamate energiapakkumiste vastu. Komisjon toetab ka senisest enam pikaajaliste tarnelepingute kasutuselevõttu, mis aitaks lõhkuda seose elektri jaemüügiarvete ning kõrgete ja volatiilsete gaasihindade vahel. Võrgutasude vähendamiseks teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele metoodika, millega tagatakse, et võrgutasud kajastavad paremini energiasüsteemi kulusid, stimuleerides võrgu  kasutamist võimalikult tõhusalt.

Samuti soovib komisjon toetuste abil suurendada taastuvate energiaallikate arvu ja kiiremat kasutuselevõttu, mis aitaks tema hinnangul säästa 2030. aastal kuni 162 miljardit eurot aastas. Selleks luuakse ka koostöös Euroopa Investeerimispangaga tagatisskeem, mis aitab vähendada energiatõhususe teenustesse tehtavate investeeringute riske ning hõlbustab juurdepääsu tõhusamatele seadmetele ja toodetele, mille kasutusiga on pikem.

Gaasivarustuses ausa konkurentsi tagamiseks tõhustab komisjon Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER), Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja riiklike reguleerivate asutuste abiga kontrolli ELi gaasiturgude üle. Samuti plaanitakse leida võimalusi usaldusväärsetelt veeldatud maagaasi tarnijatelt rohkem gaasi osta.

Hinnavolatiilsuse vähendamiseks soovib komisjon kujundada välja energialiidu, mis hõlmab rohkem võrkudevahelisi ühendusi, tugevamaid võrke ja piiriülest kaubandust. Samuti käivitatakse algatused, et edendada muu hulgas elektrifitseerimist ning kütte- ja jahutussektori CO2-heite vähendamist, kaasata erakapitali ja paremini digiteerida energiasüsteemi.

Kriisivalmiduseks ajakohastab komisjon EL-i energiajulgeoleku raamistikku, et tegeleda selliste uut liiki ohtudega nagu küberründed, elutähtsa taristu sabotaaž ja impordisõltuvus. Samuti suurendatakse valmisolekut võimalikuks hinnakriisiks, andes muu hulgas liikmesriikidele suuniseid selle kohta, kuidas premeerida tarbimise vähendamist tipptundidel ja hoida energiaarved kontrolli all. 

Ettepanekud bürokraatia vähendamiseks

Euroopa Komisjon võttis vastu ka rea ettepanekuid, et konkurentsivõime ja investeeringute suurendamiseks EL-i haldusnorme lihtsustada. Eesmärk on vähendada komisjoni praeguse ametiaja jooksul ettevõtete üldist halduskoormust vähemalt 25 protsenti ja väikeettevõtjate puhul vähemalt 35 protsenti.

Komisjoni esimesed ettepanekud hõlmavad lihtsustamist kestlikkusaruandluse, kestlikkusalase hoolsuskohustuse, süsiniku piirimeetme, EL-i taksonoomia ja EL-i investeerimisprogrammide valdkonnas, selgub pressiteatest.

Ettepanekud vähendavad Euroopa Liidu nõuete keerukust kõikidele ettevõtetele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele, ning jäävad kehtima suurimatele ettevõtetele, millel on tõenäoliselt suurem mõju kliimale ja keskkonnale.

Komisjoni hinnangul säästaks ettepanekud iga-aastastes halduskuludes kokku ligikaudu 6,3 miljardit eurot ning aitaks mobiliseerida poliitiliste prioriteetide toetamiseks täiendavat avaliku ja erasektori investeerimissuutlikkust 50 miljardi euro ulatuses.

Algatused lähtuvad Draghi raportist, mõjutasid juba ka Eestit

Euroopa Komisjoni kolmapäeval avaldatud algatused on osa jaanuaris avaldatud Konkurentsivõimelisuse kompassist (Competitiveness Compass), mis on oluline komponent Euroopa Komisjoni järgmise viie aasta töökavas ja tõukuvad möödunud sügisel avaldatud Mario Draghi raportist, mille järgi vajab Euroopa Liit USA ja Hiinaga konkurentsis püsimiseks uut tööstusstrateegiat, energiahindade alandamist, süsinikuheite vähendamist ning sõltuvuse vähendamist Hiinast.

Komisjoni algatusele kui olulisele tegurile Eesti energiapoliitika kujundamisel viitas eelmisel nädalal ka kliimaminister Yoko Alender, kui ta põhjendas valitsuse otsust loobuda kavast toetada kuni 2,6 miljardi euroga meretuuleparkide rajamist.