Kaupmehi teevad ärevaks eelmisel aastal vastu võetud Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi tagajärjed, mille järgi peavad 2027. aastaks olema pooled poodide parklakohad eelkaabeldatud, teadmata kas need kaablid kunagi üldse päriselt kasutust leiavad. Kuigi vastav Euroopa Liidu direktiiv võeti vastu juba mitu aastat tagasi, tuli praegune olukord justkui ootamatult.

Riigikontrolör Janar Holm selgitas "Aktuaalses kaameras", et niisugused ootamatuna tunduvad olukorrad võivad ette tulla mitmel põhjusel.

"Me eelmisel aastal auditeerisime seda teemat ja vaatasime, kuidas võivad sedalaadi asjad juhtuda. Põhjused võib laias laastus kolmeks jagada. Üks osa on see, kus direktiive ja algatusi on väga palju, aga ametnikke on väga vähe – see on prioriteetide seadmise oskus. Teine on see, et ka aega on võrdlemisi vähe nende direktiivide aruteluks. Ja kolmas on kaasamise osa. Kuigi riigikogu liige Peeter Tali viitas sellele, et ettevõtted olid kaasatud, siis näiteks konkreetsel juhul, me vaatasime, et kaupmeeste liit suure hulga kaasatavate hulgas ei olnud. Aga seda oleks pidanud ka ministeerium tajuma, et see on ka kaupmeeste jaoks oluline küsimus," rääkis ta.

Holmi sõnul ei saa kellelegi ette heita, et midagi oleks varjatult tehtud, sest dokumendid on avalikud. Küll aga tõdes ta, et dokumendid on väga mahukad ning ametnikud saaksid aidata kaasa sellele, et direktiivid paremini ettevõteteni jõuaksid.

"Mida tegelikult teha tuleks, oleks see, kui ametnikud saavad algatused kätte, siis nad peavad väga selgelt välja tooma, mis on suured mõjud. Kui ma toon kas või selle konkreetse näite puhul, siis lugesin täna seletuskirja ja selles ei olnud toodud üldse seda, mida läheb Eesti ettevõtjatele see konkreetne meede maksma. Oli hinnatud mõju riigieelarvele, aga mitte ettevõtetele, Eesti inimestele jne. Nii et tegelikult on ametnikel väga palju tööd teha selleks, et ettevõtjad saaksid reageerida sellele," selgitas riigikontrolör.

Holm tõdes, et ilmselt tuleb selliseid ootamatuna tunduvaid olukordi veel ette.

"On palju selliseid direktiive või Euroopa õigusakte, mis on mõni aasta tagasi vastu võetud, mille puhul tundub, et see aeg on kaugel, ja nüüd, ühel hetkel kui alustatakse selle toomist siseriiklikku õigusesse, siis see n-ö taasavastatakse. Ja kindlasti on asju, mida selles mahus ei ole tähele pandud," rääkis ta.

"Ja nagu ka peaminister välja tõi, asjaolud on muutunud paljudel juhtudel. Nii et ka need, kes toetasid mingil hetkel selle direktiivi vastuvõtmist sellisel kujul, möönavad, et asjaolud on muutunud ja tegelikult tuleks hoopis teistpidi läheneda. Nii et arvan, et on vaja ainult tarkust selles olukorras ja edaspidi direktiivid täpselt sellisel kujul üle võtta – kui seda ei saa muuta –, mis on minimaalne, et mitte kahjustada ettevõtluskeskkonda," lisas Holm.

Riigikontrolöri sõnul ei saa olukorras süüdistada ka Euroopa Liitu, sest Eesti ise on olnud arutelude juures.

"Ma arvan, et see on usalduse küsimus. Siin me kipume jälle ütlema, et Euroopa tegi. Me ise tegime. Ise olime laua taga, ise arutasime, ise teadsime, aga õigel ajal jäi ütlemata see, mis on tegelikult oluline ja jäi otsustamata see, mis on oluline."

Holmi sõnul on olukorra parandamiseks vaja rohkem prioriteetide seadmise oskust ja paremat mõjuanalüüside tegemist.

"Kuna meid on vähe, me peame selle mahuga hakkama saama. Suuremad riigidki ei saa sellega hakkama. Me peame tegelema tõsiselt mõjuanalüüsidega ja aru saama sellest, et mõjusid analüüsides ei tule vaadata ainult kulu riigieelarvele, vaid ka ikkagi ettevõtjatele, elanikele ja laiemat mõju ühiskonnale," rääkis ta.