Pärast Georgescu ootamatut valimisvõitu novembris toimunud valimiste esimeses voorus tühistas riigi konstitutsioonikohus valimistulemuse, kuna kahtlustas Venemaa sekkumist valimistesse.

Kolmapäeval toimetas politsei Georgescu prokuröride juurde ülekuulamisele.

"Calin Georgescu kavatses esitada uuesti oma presidendikandidaatuuri. Umbes 30 minutit tagasi peatasid võimud ta liikluses ja ta viidi peaprokuratuuri ülekuulamisele! Kus on demokraatia, kus on partnerid, kes peavad demokraatiat kaitsma?" seisis Georgescu konto sotsiaalmeedia postituses.

Rumeenia uudistekanali Digi24 teatel on prokurörid väljastanud tema vahistamismääruse ja alustanud läbiotsimist tema lähikondsete, sealhulgas Kongos palgasõdureid juhtinud Horațiu Potra ja Georgescu ihukaitsjate ruumides.

Rumeenia uudistekanal Antena 3 CNN teatas, et Georgescut kuulatakse üle seoses tema valimiskampaania rahastamisega.

Prokurörid kahtlustavad 27 inimest Rumeenia põhiseadusliku korra vastu tegutsemises, avalikus vaenule õhutamises, fašistliku organisatsiooni loomises ja valeavalduste tegemises valimiskampaania rahastamise allikate kohta. Samas ei nimetanud prokurörid oma avalduses Georgescut ega tema abilisi.

Pärast uudiseid haarangutest väitis Georgescu, et läbiotsimiste eesmärk oli takistada tal uuesti presidendiks kandideerida.

Rumeenia sattus poliitilisse kaosesse eelmise aasta lõpus, kui Vene-meelne paremäärmuslasest NATO-skeptik Georgescu võitis presidendivalimiste esimese vooru ja pidi teises voorus vastamisi minema Elena Lasconiga.

Konstitutsioonikohus tühistas aga presidendivalimiste esimese vooru, viidates väidetavale Venemaa operatsioonile tulemuse mõjutamiseks.

Kohtu otsus tekitas poleemikat, sest nii paremäärmuslikud parteid kui ka Lasconi liberaalne partei (USR) pidasid tühistamist traditsiooniliste parteide – Sotsiaaldemokraatliku Partei (PSD) ja paremtsentristliku Rahvusliberaalse Partei (PNL) – katseks kohtusüsteemis niite tõmmates oma võimu hoida.

Uued presidendivalimised on kavas korraldada 4. mail, teine ​​voor peaks toimuma 18. mail.

Veebruari alguses astus Rumeenia lahkuv liberaalne president Klaus Iohannis tüli tõttu tagasi.

Lisaks väidavad USA valitsuse tipptegelased, et Rumeenia valimiskriis on näide sellest, et Euroopa on väidetavalt demokraatia ja sõnavabaduse alla surunud. USA asepresident JD Vance kritiseeris Müncheni julgeolekukonverentsil esinedes Rumeenia konstitutsioonikohut otsuse eest valimistulemus tühistada.

"Kui näeme, et Euroopa kohtud tühistavad valimisi ja kõrgemad ametnikud ähvardavad teisi tühistada, peaksime küsima, kas me järgime piisavalt kõrgeid standardeid," ütles Vance.

Tehnikamiljardär Elon Musk, kes on USA presidendi Donald Trumpi lähedane nõunik nimetas Rumeenia kohtunikke türannideks.

Paremtsentristliku partei USR juht Lasconi, kes pidi eelmisel aastal valimiste teises voorus Georgescuga vastamisi minema, ütles, et kui konstitutsioonikohus takistab Georgescul kandideerida, on see kui õli tulle valamine.

Sotsialistist peaminister Marcel Ciolacu rääkis uudisteväljaandele Digi24, et Rumeenia on demokraatia, kus võimude lahusus on toimiv, kuid märkis siiski, et justiitssüsteem peab Georgescuga seotud juurdluses esitama väga kindlaid tõendeid.