Lisaks uue tööriista heakskiitmisele kordas Ursula von der Leyen oma kavatsust lihtsustada riikide jaoks kaitsekulutuste suurendamist, ilma et need satuksid vastuollu EL-i reeglitega, mis piiravad riikide võlgu ja eelarvepuudujääke.

Teised meetmed keskenduvad fiskaalreeglite leevendamisele, et võimaldada riikidel rohkem kulutada ütles von der Leyen teisipäeval.

"Peaksime võimaldama sihipärasemaid ja tõhusamaid kaitsekulutusi selleks ettenähtud Euroopa instrumendi kaudu," ütles ta ajakirjanikele, selgitades esmakordselt, milliseid võimekusi peaks EL-i raha ja koordineerimise kaudu toetama.

"Keskendutakse Euroopale strateegilist huvi pakkuvatele võimevaldkondadele, nagu Euroopa integreeritud õhutõrje, kaug- ja täppislöögivõime, droonid ja mehitamata õhusõidukid, raketid ja laskemoon ning loomulikult tehisintellekti sõjaline kasutamine," rääkis von der Leyen.

Euroopa pealinnad näevad praegu vaeva oma kaitsevõime suurendamise ja ühtse vastuse leidmisega Venemaa-ohule. Kasvavad ka mured, et USA president Donald Trumpi suhted Kremliga võivad soojeneda ning et ta valmistub Ukraina ja Euroopa hülgamiseks.

Euroopa liidrid kogunevad 2. märtsil Londonis ja 6. märtsil Brüsselisse, et arutada ühiseid kaitse- ja julgeolekuplaane.

Kaitsevolinik Andrius Kubilius töötab EL-i tööstuse tootmisplaani kallal, et aidata EL-i riikidel korraldada relvade tootmist.

19. märtsil esitab Euroopa Komisjon Euroopa kaitse tuleviku poliitikadokumendi, mis peaks sisaldama sõjavarustuse ühise arendamise prioriteetide loetelu ja rahastamisvõimalusi.

Pealinnad esitavad praegu oma prioriteete: Pariis on välja toonud seitse valdkonda, sealhulgas kosmose-, õhutõrje-, sõjalise tehisintellekti ja kauglöögi võimekused; Holland pakkus välja kosmose-, merendusvaldkonna teadlikkuse ja õhutõrje; Poola ja Balti riigid keskendusid muu hulgas laskemoonale, idapiiri tugevdamisele ja õhutõrjele.

Põhiküsimus on see, kuidas nende algatuste jaoks raha leida.

Von der Leyen ei täpsustanud, kas uus tööriist peaks olema rahastatud EL-i ühise võla kaudu — idee, mis ei ole populaarne fiskaalselt konservatiivsete Põhja-Euroopa riikide seas —, ümber suunates raha teistest EL-i fondidest või liikmesriikide panustest.

Need küsimused kerkivad esile 6. märtsil toimuval EL-i liidrite kohtumisel, kus neilt oodatakse ka uut sõjalist abipaketti Ukrainale.

Lisaks uue instrumendi heakskiitmisele kordas von der Leyen oma kavatsust lihtsustada riikidel kaitsekulutuste suurendamist, ilma et nad satuksid vastuollu EL-i reeglitega, mis piiravad riigivõlga ja eelarvepuudujääki. Ta käivitaks EL-i riikide erandklausli, mille järgi sõjalisi kulutusi ei arvestataks EL-i fiskaalpiirangutesse.

Komisjoni president lisas, et seda mehhanismi rakendatakse "kontrollitud ja tingimuslikult", et hoida ära suure võlakoormaga riikide meeletuid kulutusi.

Komisjoni ametnikud toetavad Saksamaa ettepanekut piirata klauslit ainult neile riikidele, kes kulutavad kaitsele üle kahe protsendi oma sisemajanduse koguproduktist (SKP-st). See on aga vastukarva riikidele, kes ei suuda seda eesmärki täita, sealhulgas Itaaliale ja Hispaaniale.