Veebruari lõpus käis rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust tutvustamas riigikogu majanduskomisjonis.

Esiteks tuli jutuks hasartmängusõltuvus. Komisjoni esimees Jaak Aab sõnas, et uuringute järgi tundub, et sõltuvuse eelne faas on kasvav ning tundis huvi, mis on selle põhjuseks.

Osanik ütles, et analüüsides on välja toodud erinevaid faase, sõltuvusse sattumine on seotud majanduskeskkonnaga ehk kerge sooviga rikastuda.

"Probleemiks on ka kõikide süsteemide toimimine selliselt, et need annavad inimesele võitu tagasi, mitte ei võta raha ainult ära. Kui inimene panustab ning saab seal võite tagasi, siis see võibki tekitada hasarti ja sõltuvust. See on uuringutes välja toodud hasardi tekkimise riskimoment," rääkis Osanik.

Osanik märkis ka, et uuringute järgi nähakse ka seda, et järjest rohkem lapsi kaasub hasartmängu.

"Seaduse mõttes peaksid lapsed hasartmängukohtadest olema täiesti välistatud, kuid nad viibivad vanemate ja tuttavate kõrval, kes kasvõi kodus mängudega tegelevad või siis ostavad nt loteriipileteid ning selline tegevus muutub igapäevaseks," rääkis Osanik.

Samas ütles Osanik, et Eestis seda temaatikat hetkel reguleerida ei plaanita, kuid maailma mastaabis on teemaks ka virtuaalne, nö mänguraha, mida kasutatakse arvutimänge mängides.

Osanik möönas, et kui lapsena ollakse sellise fooni taustal kasvanud, siis
täiskasvanuna tundub see igapäevane ning ei saada aru, et selline tegevus võib tekitada sõltuvust. 

Osanik rääkis ka, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil oli plaanis
reklaamiseaduse muudatus, mis oleks muutnud ka hasartmängureklaami regulatsiooni. Küll aga jäeti muudatuste tegemine suurte vastuseisude tõttu seisma, märkis Osanik.

Ühtlasi on Osaniku sõnul olnud aruteluks, kuidas peaks näiteks kaubanduskeskuses asuv kasiino olema tähistatud, kas see üldse peaks seal asuma ning kus võiks olla selle sissepääs. Eelnõus on plaanis hakata ka selliseid küsimusi lõpuks käsitlema, sõnas Osanik.

"Väga palju on hasartmäng liikunud ka varjatud reklaami kategooriasse ehk
hasartmängudega tegelevad ettevõtted sponsoreerivad näiteks spordivõistluseid. Seega ei reklaamita mängu, vaid ettevõtte nime, mis on Eestis lubatud," rääkis ametnik.

Ametnik: reegleid ei karmistata

Majanduskomisjoni liige Andres Sutt uuris, kas on võimalik teha lahendus, et inimest saaks hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja (HAMPI) lisada tema lähikondlane.

Osanik selgitas, et hetkel on nimekirja pidamise eeldus, et inimene ise lisab ennast sinna.

"Tegemist on vabatahtliku otsusega ning keegi teine ei saa isikut ilma tema enda nõusolekuta sinna lisada. On arutatud, kas tegemist võiks olla kohtuliku nimekirjaga. See on ka lähenemine, mida pooldaks õiguskantsler. Kui tegemist on aga kohtuliku nimekirjaga, siis on murekohaks, et inimesed ei võta enda nimekirja panemiseks ette kohtusse pöördumist," rääkis Osanik.

Komisjoni nõunik Piia Schults uuris, kui palju on eelnõu ettevalmistamisel kaughasartmängu osas vaadatud näiteid lähiriikidest, mida saaks kaaluda või üle võtta. 

Osanik lausus, et hasartmängudega on seotud ka Eesti Kultuurkapital ning
spordirahastus.

"Kehtestatud on hasartmängumaks, mis on väga oluline panus Eesti sporti ja kultuuri. Praegusel hetkel igasuguste reeglite karmistamine hakkab ilmselt
hasartmängukorraldajaid vähendama. Seega hasartmängumaks hakkaks langema. On otsustuskoht, kas reegleid karmistatakse või mitte. Pigem on võetud seisukoht, et reegleid hetkel rohkem ei karmistata, kuid neid soovitakse täpsustada," rääkis Osanik.

Jutuks tulid ka hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse sulgemise tagamaad.

Osanik kommenteeris, et sotsiaalministeerium on välja toonud, et sulgemise põhjuseks on kokkuhoid, mitte see, et kliente ei oleks olnud.

"Vaadati üle kõik tegevused, kust on valitsuse poolt antud eelarve kokkuhoiuprotsendi raames võimalik kulusid kokku hoida ning
antud teema puhul otsustati kuludest loobuda. Sisulist poolt teema juures ei tõstatatud," rääkis Osanik.

VTK on arutelude faasis

Märtsis ja aprillis analüüsib ministeerium tagasiside ja kohtub huvitatud osapooltega, aprillis-juunis toimub eelnõu koostamine. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg on 2026. aasta esimene poolaasta.

Üheks probleemiks, mille muutmist praeguses väljatöötamiskavatsuse (VTK) arutelude faasis uuritakse, on loteriidele seadusest tulenevate nõuete välistuse piirmäär, mida tuleks ajakohastada, sest loteriid, mis on suurema võidufondiga kui 1000 eurot, võib korraldada üksnes aktsiaselts, mille aktsiakapitali suurus on vähemalt 1 000 000 eurot ja mille kõik aktsiad kuuluvad Eesti riigile ehk AS Eesti Loto.

Väljatöötamiskavatsuses leitakse, et loto võidufondi väärtuse piirmäär on liiga madal, et kommertsraadiotel ja -teledel tekiks võimalus sellist tüüpi projektidega arvestatavat lisatulu teenida ning tarbijale pakkuda tänapäevaseid ja kaasakiskuvaid lahendusi.

Samuti arutatakse osavusmängude eri piirangute küsimusi. Osavusmänguautomaadi vahendusel korraldatud osavusmängu võit peab olema
ese, mis ei ole raha, ning selle väärtus ei tohi ületada 50 eurot. Osavusmängu mängijale ei ole kehtestatud vanusepiirangut, kuna osavusmäng toimub mänguautomaatide kaudu, kus on võiduks vaid madalama väärtusega esemed. Kaughasartmänguna korraldatud osavusmängu võidu väärtus ei tohi samuti ületada 50 eurot, kuid selle võiduks võib olla ka rahaline makse.

Seetõttu on kehtestatud interneti vahendusel korraldatavates osavusmängudes osalemise vanusepiiriks 21 eluaastat. Seda on põhjendatud eesmärgiga vältida selle hasartmänguliigi mängimisega tekkida võivaid sõltuvusprobleeme, eeskätt nooremate kui 21-aastaste inimeste seas.

Maksu- ja Tolliameti (MTA) hinnangul on aga kaughasartmänguna korraldatava osavusmängu vanusepiir kehtestatud liiga kõrgena, arvestades madalat võidusummat, vanusepiiri puudumist maismaa osavusmängudes ja ka asjaolu et loteriis osalemise vanusepiir on 16 ja totos osalemise vanusepiir on 18.

Muuhulgas arutatakse ka hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja (HAMPI) avalduses märgitava tähtaja pikendamist. Praegu on maksimaalne tähtaeg kolm aastat.