Vitsur ütles kommentaaris ERR-ile, et majanduslangus on muutunud järjest väiksemaks, aga praegu on tähtis see, et neljas kvartal oli väga tugev. Vitsur viitas, et veel jaanuari lõpus hindas statistikaamet, et neljas kvartal jääb väikesesse langusesse.

"Aga nüüd oli päris hea kasv, 1,2 protsenti. Ja see võib tähendada, et neljandas kvartalis oli murdepunkt. Kuid võib tähendada ka seda, et on mingisugune selline ajutine häire. Aga vähemalt langust ei olnud, oli tõus. See on praegu juba enam-vähem fakt," nentis Vitsur.

Vitsuri hinnangul on selle aasta alguses majanduskasvu suurim pidur üle pea kasvanud bürokraatia ning maailmas valitsev ebakindlus ja nullkasv Euroopas.  

"Sellises olukorras, kus ettevõtjad enam ei tea, mida nad võivad ja mida nad peavad, siis on väga raske investeerida ja tootmist arendada," märkis ta.

Välisinvesteeringute kaasamisel mängib küll rolli geopoliitiline risk, kuid Vitsuri sõnul on oluline, et eestlased oleksid enesekindlamad ning seda ei tasu rõhutada.

"On kindlasti väljaspool kahtlust, et Baltikumis on geopoliitiline risk kõige suurem. Aga kui meie ise veel räägime, et see on jube suur. Me peame rääkima siiski, et me oleme suutelised selleks, selleks ja selleks, mitte rääkima, et meie risk on hirmus suur ja homme on õnnetus. Siis ei tule keegi siia," ütles Vitsur.

Aastavõrdluses kiirenes inflatsioon statistikaameti kiirhinnangul veebruaris viie protsendini. Juulis tõuseb taas ka käibemaks. Vitsuri hinnangul on see väga suur pidur.

"See on väga suur pidur. Ma lisaks siia veel selle, et meilt oodatakse, et me CO2 hakkaks maksustama ka transpordis ja olmes, sealt tuleb veel lisahinnakasvu. Eesti vist sai juba möödunud aastal Euroopa kõrgema hinnatasemega riikide poole ja nüüd me läheme veel mitu protsenti ette, nii et see on see, mille meie tootjad peavad efektiivsuse tõstmisega tasa tegema. Aga kuivõrd investeerida on siia keeruline, siis on suur küsimärk, kuidas. Ja siin ma olen palju pessimistlikum, kui sellise hetkeolukorra hindamisel," nentis Vitsur.

Inflatsioon kiirendab ka palgasurvet, mis on spiraalina kestnud juba kolm aastat. Analüütiku hinnangul oleks sellest spiraalist välja tulemiseks pidanud reageerima juba kolme aasta eest ja hetkeliselt energiahinnad stabiliseerima.

Vitsuri sõnul on tarvis üle vaadata liigsed regulatsioonid, kuid selleks on vaja inimesi, kes asja tunneksid. Ta märkis, et tavaliselt rakendab Eesti Euroopa Liidu regulatsioone võimalikult rangelt. "Nii et just seda me saame vaadata. Ja muidugi ei saa ütelda, et meie enam CO2-ga ei arvesta. Ei saa, et me keskkonnaga ei arvesta. Ei ole õige ega võimalik. Aga me saame neid regulatsioone mõistlikult kohandada," ütles ta.