Rohkem kui 200 miljardi euro suuruse Vene vara ärakasutamine aitaks täita tohutut lünka kaitse-eelarvetes ajal, mil Euroopa kiirustab suurendama oma rolli Ukraina kaitsmisel Venemaa vastu ning USA toetus on löönud kõikuma.

Ettepanek tundub aga tekitavat pingeid Euroopas. Suurbritannia on selle meetme pikaajaline toetaja, Prantsusmaa on samas palju vaoshoitum.

"Prantsusmaa seisukoht on, et need Vene varad... kuuluvad nimelt Vene keskpangale," ütles majandusminister Eric Lombard Prantsusmaa raadiojaamale France Info.

Lombard lisas, et külmutatud varasid ei saa konfiskeerida, kuna see läheks vastuollu rahvusvaheliste lepetega, millele Prantsusmaa ja Euroopa on alla kirjutanud.

Prantsusmaa Euroopa-asjade minister Benjamin Haddad ütles telekanalile France 2, et kuigi külmutatud varade arestimine oli Euroopale kuuluv hoob, oleks ta selle kasutamise suhtes ettevaatlik.

"See tekitab endiselt õiguslikke küsimusi ja majandusliku pretsedendi küsimusi, sõnumitega, mida saadetakse investoritele," lausus Benjamin Haddad.

Välisminister Jean-Noël Barrot ütles esmaspäeva õhtul parlamendis, et miljardid eurod külmutatud Vene varadelt teenitud tulust on juba jõudmas Ukrainasse.

"Kuid nende varade lihtne konfiskeerimine kätkeb liiga suurt finantsohtu eurotsoonile, Euroopa Keskpangale, mis nõrgestaks liikmesriike ajal, mil nad peavad olema võimalikult tugevad toetamaks Ukrainat," rõhutas Jean-Noël Barrot.

EL-i riigid juba kasutavad külmutatud Vene varadelt teenitud intresse Ukraina abistamiseks ja ka sõjajärgse ülesehitamise rahastamiseks, seda umbes 2,5-3 miljardi euro ulatuses aastas.

Briti ajaleht Guardian kirjutas teisipäeval, et see teema tekitab "mõningaid pingeid" Londoni ja Pariisi vahel. Eelmisel nädalal Valges Majas Trumpiga kohtudes ei toetanud ka Macron Vene varade konfiskeerimist.

"Te võite võtta külmutatud varade tulu, kuid te ei saa võtta varasid endid, kuna see ei austa rahvusvahelist õigust ja me tahame austada rahvusvahelist õigust," ütles Macron.