Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on kestnud kolm aastat. Ukrainlased on kangelaslikult oma kodumaa eest seisnud, Euroopa riigid, USA ja NATO neid toetanud. USA president Donald Trump haaras aga ohjad ja näib nüüd soovivat iga hinna eest kiire rahuni jõuda, olgu selle tagajärjed Ukrainale ja Euroopa riikidele millised iganes. Koos sellega saabus Euroopasse justkui mõistmine, et enda eest tuleb ise seista.

"Tänase päeva seisuga Euroopal seda võimekust ei ole. Nii et nüüd Euroopa liidrid teevad meeleheitlikke katseid säilitada seda transatlantilist liitlassuhet iga hinna eest. Aga ühtlasi tuleb ka kiiresti Euroopa sõltuvust USA-st vähendada ja ainuke tee selleks on see, et Euroopa saab ise sõjaliselt tugevamaks," rääkis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Kristi Raik.

"See on täiesti võimalik, et Euroopa suudab seda teha. Ukraina ise on täna palju tugevam kui kolm aastat tagasi ja Ukrainal, ma arvan, tulevikus on väga oluline koht Euroopa julgeolekuarhitektuuris," lisas ta.

"Mentaalselt on Euroopa poliitikud kuidagi võtnud sellise hoiaku, et USA ongi kohustatud aegade lõpuni garanteerima Euroopa tugevat globaalset heidutust," märkis julgeolekuekspert Rainer Saks.

USA võib ähvardada ning sõjalise abi peatamine on kindlasti Ukrainale valus. "Ühest hetkest hakkab see tegelikult USA-d sellest protsessist hoopis eemale lükkama," sõnas Saks.

"Ma arvan, et see on üks suuremaid küsimusi, kui palju Trumpi tegevus on ikkagi selline, mis tähendab lihtsalt ühe valimislubaduse täitmist. Või on siin tegemist Ameerika Ühendriikide täiesti uue ja täiesti eripärase suunaga tulevikuks," ütles kindralmajor reservis Neeme Väli.

Kui aastakümneid on USA rääkinud reeglitel põhineva maailmakorra kaitsmisest, siis enam mitte, rõhk on suurriikide omavahelisel konkurentsil ja kokkulepetel.

"Käib selline geopoliitiline võitlus selle üle, kes kontrollib rohkem maa-alasid, maavarasid ja nende konkurentide vahel samas võib teha ka diile, see ei ole sugugi välistatud. Ma ei arva, et Venemaast ja USA-st võiks saada kunagi liitlased, aga nad soovivad suhteid taastada ja võib-olla ka omavahel teha kokkuleppeid, kui see on mõlema poole huvides," rääkis Raik.

"Jutupunktid, millega nad laua taha tulevad on samad, mida me ju kuulsime niinimetatud Putini ultimaatumina enne täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse. Ma ei usu, et seda lehte nõudmistest on kuidagi muudetud," ütles Väli.

Viimaste päevade väljaütlemistest on jäänud selgelt kõlama, et Euroopa peab korraga toetama nii Ukrainat kui ka arendama enda kaitsevõimet. Eesti-sugusel väikeriigil on siin vähe teha. Või kas on?

Et Ameerika poliitika on mõnevõrra heitlikum ja meediakesksem, on ajastu märk, ütleb peaminister Kristen Michal. Tema sõnul on Eesti roll liitlatsele aeg-ajalt meenutada, mis on õige ja mis on vale.

"Meie siin ju teame fakte. Et sõda Ukrainas lõppeks kohe, kui Venemaa väed peatuks, kui Putin otsustaks kutsuda oma väed sealt tapmast ära. Samamoodi ei ole diktaator kindlasti mitte Ukraina president, vaid Venemaa president on diktaator, kes juhib inimesi surma teise riigi territooriumile," ütles Michal.

Raik leiab, et Euroopa on ülearu palju kulutanud energiat selle peale, et nõuda endale kohta läbirääkimistelaua taha.

"Ei ole veel üldse selge, mis lauast me räägime, mis seal võiks olla Euroopa positsioon, mida Euroopa omalt poolt suudab pakkuda selleks, et Ukrainas tekiks rahu, mis ka kestab. Nii et ma arvan, praegu Euroopa peab töötama ikkagi selle nimel, et olla ise tõsiseltvõetav tegija, peab toetama Ukrainat," sõnas Raik.

"Euroopa Liidus on erinevaid riike, keda kõikide laudade taha alati ei taheta kutsuda, kes ei otsusta nii kiiresti. Täna me ju räägime (Ungari peaministrist Viktor) Orbanist ka. Tekib erinevaid eksprompt formaate. Vahel need kattuvad NATO-ga, vahel kattuvad Euroopa Liiduga, vahel üle selle piiride. /.../ Kombeks on väga dramaatiline olla ja arvata, et sellest midagi tingimata juhtub, kui su sõbrad on koos ja sind ei ole. Aga nad on meie sõbrad ka, hoolimata sellest, kui nad ühe korra jätavad meid kutsumata või eeldavad, et väiksemas formaadis saab kiiremini liikuda," rääkis Michal.

Euroopa ei muutu Raiki hinnangul kindlasti Trumpi ja Putini vahetustehinguks või mingi alternatiivi otsimisel lahenduseks. Samas on Trumpi suhtumine liitlassuhetesse midagi muud kui see, millega oleme harjunud.

"Nii et ülearu kindlad me ei saa olla, aga praegu ikkagi NATO on endiselt olemas ja see liitlassuhe ka on endiselt olemas ja Euroopa omalt poolt ei saa teha midagi selleks, et seda lõhkuda, see oleks lihtsalt suitsiidne käitumine," ütles Raik.

Neeme Väli, kes on aastatel 2011 kuni 2018 teeninud NATO juures, ka rahvusvahelise sõjalise staabi ülema asetäitjana, usub, et ka NATO muudab end mingil moel.

"NATO ilmselt muudab ennast mingil kombel. Aga see ei ole midagi ootamatut, NATO on teinud seda läbivalt ja kogu aeg. Need muutuste protsessid on täiesti hallatavad selles organisatsioonis sees. Ja täna, kui Ameerika roll ilmselt muutub, siis organisatsioon kohandab ennast. Ma ei näe, et oleks kellelgi tõsist huvi NATO-t kuidagi vähendada, pisendada või üldse ära kaotada või midagi uut selle asemele luua," selgitas Väli.

Kas Euroopa suudab kuidagi Trumpi administratsiooni seisukohtadele mõju avaldada?

"Ma ei välista seda, et Trump tõesti oleks valmis Putiniga mingile kokkuleppele minema. Aga ma arvan, et nüüd Euroopa sõnum USA suunas peab olema väga tugevalt see, et ei ole mõtet minna USA-l leppesse, mis ei saa olla tegelikult edukas. /.../ See oht, et Euroopast sõidetakse üle, on täiesti reaalselt olemas, kui me vaatame geopoliitilist konkurentsi, mis maailmas praegu toimub. /.../ Ja kui keegi suudab, siis eelkõige on need suurte Euroopa riikide liidrid, kes loodetavasti esindavad ka sellist seisukohta, mis vastab Eesti huvidele ja Ukraina huvidele," kommenteeris Raik.

"Ma arvan siiski, et selline salatsemine ja selja taga mingisuguste kokkulepete sõlmimine ei ole lääne stiil. Seda enam, et me oleme ju kõikide oma naabritega ühtede või teiste organisatsioonide kaudu seotud. Me ise oleme ju ka samamoodi usalduslikult jaganud informatsiooni oma naabritega. Ma arvan, et ma ei avalda mingit saladust, et näiteks Soome ja Rootsiga me jagasime informatsiooni enne, kui nad said NATO liikmeks," ütles Väli.

"Ega keegi teine ei saa Euroopa eest neid asju, mida vaja on, ära teha. /.../ Okei, suurendada toetusi Ukrainale, võib-olla anda natuke rohkem relvastust – võib-olla see juhtub. Suhted USA-ga lähevad jahedamaks, hakatakse pingutama oma kaitseväe ümberrelvastamise nimel, aga ma ei näe tõelist soovi võtta Euroopa asjades kõik enda kätte kaitsejulgeoleku küsimustes," sõnas Saks.