Ilja sõnul on Eesti kultuuri üks valusamaid probleeme on läbi aastakümnete olnud muusikateatri jaoks sobiva saali puudumine.

"Küsimuses pole lihtsalt pärandimõju analüüsi esimeses peatükis mainitud akustika ja ruumikitsikus, vaid asjaolu, et Eesti inimesed on aastakümneid olnud võrreldes enamuse Euroopa riikide kodanikega kultuuriliselt diskrimineeritud
seisundis. Rahvusooper Estonia töötab draamateatriks ehitatud saalis, mis on äärmiselt piiratud võimalustega muusikalavastuse etendamiseks kaasaegsel rahvusvahelisel tasemel," kirjutas Ilja muinsuskaitseametile saadetud pärandimõju hinnangu kommentaaris.

Ilja sõnul ei vähenda see, et Eesti kultuur pole arvatud UNESCO maailmapärandi nimekirja, selle olulisust eestlastele endile ning mõjuhinnang oleks kindlasti pidanud, eriti silmas pidades UNESCO üldisemat missiooni, arvestama ja kaaluma ka laiemat kultuurilist konteksti.

"Eesti ooperi- ja balletikultuuri pärsitud areng, võimatus luua ja esitada muusikalavastusi tõeliselt kaasaegsel rahvusvahelisel tasemel, osaleda rahvusvahelistes muusikateatrite koostööprojektides, võõrustada oma laval
maailma väljapaistvaid balleti- ja ooperiartiste, on erakordselt tõsine kultuuriprobleem," sõnas Ilja.

Ilja märkis, et üldisemas plaanis on kummastav, et kiirustades ja lisaks hea halduse põhimõtteid suuresti eirates on tellitud ja koostatud pärandimõju aruanne objektile, mille parameetrid on hetkel hüpoteetilised ja rahvusvahelist ideekonkurssi pole veel korraldatud.

Ilja tõi välja, et mõjuhinnang on koostatud eirates ka UNESCO enda mõjuhinnangu juhist, mille kohaselt tuleb pärandimõju hinnangu koostamisse läbivalt kaasata ka pärandiobjekti omanikud, nagu rahvusooper ja Estonia Selts, mida muinsuskaitseamet ei teinud.

"Mõjuhinnangu koostamisse kaasatud ekspertide grupi moodustasid põhiliselt muinsuskaitse ametnikud ja ajaloolased. Väljapaistvaid arhitekte, urbanistika- ja ehituseksperte me ekspertgrupi koosseisust kahjuks ei leia. Dokumendi alguses kinnitab mõjuhinnangu autor oma sõltumatust, kuid veendumust selles, paraku, arvestades asjaolusid, ei sünni," kirjutas Ilja.

Ilja hinnangul on ekspertide valik ühe tööandja keskne, samuti leidis Ilja, et on väga kaheldav mõjuanalüüsi autorit konsulteerinud muinsuskaitseameti
poolt määratud töörühma objektiivsus, kuna kõik mitteametnikest ekspertgrupi liikmed on varem avalikult esitanud seisukohti Estonia teatri juurdeehituse vastu.

"Asjad mitte ainult ei pea olema õiged, vaid ka näima sellistena! Sel korral kahjuks nii pole," ütles Ilja.

llja loetles objekte, mis on pärast Tallinna vanalinna UNESCO nimekirja arvamist kaitsetsooni ehitatud, nagu Taani suursaatkond Wismari tänaval, Kaarli pst 8 korterelamu, Vabamu ja Kalevi ujula juurdeehitus. Kokku on neid objekte kümme.

"Neile pole seni teadaolevalt mingeid mõjuhinnanguid koostatud, samuti pole nendest teavitatud UNESCO-t, või on need teavitused mingil põhjusel hävinud ja pole enam kättesaadavad," ütles Ilja.

"Taustal, kus pole selge, kui suur osa võimalikust juurdeehituse mahust asetseks üldse maa peal, paistavad mõjuanalüüsis toodud kategoorilised väited suurest negatiivsest visuaalsest mõjust subjektiivsed, spekulatiivsed ja kallutatud," ütles Ilja.

Ilja sõnul on mitu väljapaistvat arhitekti, muinsuskaitse ja linnaruumi eksperti, sealhulgas meedias, väljendanud hoopis teistsugust seisukohta, et juurdeehitus ei varjaks mitte üheski suunas vaateid UNESCO kaitse all olevale Tallinna vanalinnale.

"Hoopis vastupidi – juurdeehitus võimaldaks teha inimestele kättesaadavaks katuseterrassilt avanevad vaated vanalinnale, võimaldaks eksponeerida praegu maa all olevaid bastioni fragmente – juhul kui need üldse on säilinud –, looks kesklinnas praegu peaaegu kogu aeg inimtühja kiviplaatidega sillutatud ja konteinerpuudega ümbritsetud sürreaalse tühimiku asemel tõelise kultuurilise tõmbekeskuse," võttis Ilja teema kokku.

Estonia Selts: Pärandimõju hinnangus ei leidu Estonia juurdeehitusele ühtki vastuolu

Vastuses Muinsuskaitseameti poolt tellitud pärandimõju hinnangule leidis praeguse rahvusooperi hoone rajanud Estonia Selts, et raportis ei leidu ühtki põhjendatud vastuolu, miks ajaloolise teatrimaja kõrvale ei võiks kerkida arhitektuuriliselt põnev juurdeehitus.

Samuti jääb seltsile selgusetuks, miks on hinnangus jäetud analüüsimata juurdeehituse positiivne mõju vanalinna atraktiivsuse tõstmisel ning laiemalt rahvuskultuuri olulise valdkonna kestmisele ja arengule, lähtudes UNESCO esmasest funktsioonist.

"Estonia Selts peab ainuvõimalikuna silmas lahendust, kus konkreetse ala suurim muinsuskaitseline objekt ise ehk olemasolev teatri- ja kontserdimaja säiliks võimalikult tervikuna ja sellele lisanduks uue saali ning seda teenindavate ruumidega juurdeehitus," ütles Estonia Seltsi juhataja Mart Mikk.

"Tallinna Ruumiloome osakonna poolt pakutud versioonid, mille järgi laiendus paigutataks praeguse saali kehandisse ja Estonia maja koos fassaadiga hävitataks 1/3 ulatuses kiviplaatide ja hõreda haljastusega kaetud tühja platsi säilitamise nimel, on barbaarne ning muinsuskaitse ametliku seisukohana täiesti mõistetamatu. Lisaks tähendaks see etendustegevuse katkemist määramatuks perioodiks," lisas Mikk.

Mikk märkis, et Estonia laienduse näol ei ole ühtegi vastuolu Tallinna vanalinna UNESCO määratletud OUV (Outstanding Universal Value) tunnustega.

"Vastupidi, kui algupärasena säilinud tänavavõrku ja tugeva keskaegse komponendiga mitmekihilisi elu-, avalike ja sakraalhooneid puudutavates punktides on juurdeehituse mõju täiesti neutraalne, siis avalikkuse jaoks seni peidus olnud eskarpmüüride jäänuseid saab eksponeerida sarnaselt Vabaduse väljaku parkla lahendusele, mis tähendab, et mõju on positiivne," sõnas Mikk.

Miku hinnagul oleks praegu viimane aeg kuulutada välja arhitektuurikonkurss ning algatada detailplaneering. 

Estonia teater paikneb vanalinna muinsuskaitsealal, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Muinsuskaitseamet tellis juurdeehitisele pärandimõju analüüsi, mille koostas arhitektuuriajaloolane Triin Ojari.

Riigikogu kultuurikomisjon jõudis veebruaris toimunud istungil otsusele, et koos Estonia teatri juurdeehitise muinsuskaitselise mõjuhinnanguga tuleks teha ka visioonikonkurss ja saata mõjuhinnang UNESCO-le koos visioonidega.

Samuti palus kultuurikomisjon, et nende hinnangul vastuolulist mõjuhinnangut täiendatakse huvitatud osapoolte arvamusavaldustega. Mõjuhinnangule paluti kommentaare muuhulgas Estonia Seltsilt, Estonia teatrilt ja muusikanõukogult.