Ometi analüüsib valitsus, kas Paldiski Energiasalve suurprojekt vajaks riigi toetust.

Samal ajal kui riik arutab, millist taastuvenergiat ja kui palju toetada, on Kiisal valmimas Eesti suurim akupark ja seda ilma igasuguse toetuseta.

Evecon rajab Harjumaale kaks salvestusparki, lisaks Kiisale tuleb park ka Arukülla, nende koguvõimsus on 200 megavatti. Akupark rajatakse täielikult erainvesteeringuga.

"Jah, täna me teeme seda turutingimustel, kasutame omavahendeid ja pangafinatseeringut. Tänasel hetkel, eriti pärast desünkroniseerimist Venemaast on selliseid seadmeid ja kõrval asuvaid gaasijaamasid Eestis süsteemile väga vaja. Ka hinnad näitavad seda, et neid saab täna ilma toetusskeemideta teha," rääkis Eveconi tegevjuht Karl Kull.

Eveconi salvestuspark aitab elektrisüsteemis sagedust hoida ja vajadusel saab elektrit võrku müüa. Logistikaettevõte Via 3L rajas 2 megavatise akupanga, mis aitab koos päiksepargiga ettevõttel kulusid alla tuua. Investeering tasub ennast ära, sest lisaks omavajadusele müüb logistikaettevõte elektrit.

"Pakume võrku nii oma toodetud elektrit kui ka tegelikult opereerime nö päev ette ja muudel turgudel, mis aitab ka võrguoperaatoril sagedust hoida ja võimsusreserve tagada," rääkis Via 3L tegevjuht Urmas Uudemets.

Uudemetsa hinnangul pole riigil vaja taasuvenergia arendamist vaja toetada.

"Ettevõtted teevad ise ärilistel kaalutlustel ja teatud argumentide alusel oma otsuseid ja kui neid otsuseid nüüd kas hiljem läbi toetuse muuta või mõjutada, siis see üheltpoolt muudab teatud investeeringud mõttetuks ja teiselt poolt miks me võtame maksumaksja raha ja paneme sinna, kuhu vaja ei ole," rääkis Uudemets.

Kull ütles, et kui riik üldse soovib taastuveneregiat toetada, peaks seda tegema tehnoloogiast sõltumatult.

"Vaja on seda, et kõik mis meil täna võrguressurss on, oleks vaba, seda saaks muuta ja niimoodi saame kiirelt neid tehnilisi lahendusi, mida on tegelikult vaja," rääkis Kull.

Kliimaministeeriumi andmetel on selle aasta lõpuks rajatud 230 megavatti savestusvõimsust. Energiajamajanduse arengukavas ette nähtud 1000 megavatti salvestust aastaks 2030 on võimalik ilma toetusteta rajada.

"Jaa, see on täiesti reaalne, sest salvestuse hinnad on alla läinud," ütles kliimaministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets.

Kuid ometi kaalub valitsus, kas toetada Paldiski Energiasalve projekti, mis läheb maksma üle miljardi euro.

"Tõesti, valitsus on palunud meil analüüsida pikaajalise salvestuse vajadust ja selle turule toomise võimalusi ja kas on vaja garantiimeetmeid riigi poolt," lisas Lehtmets.