"Kui need laekuvad ja saavad lahendatud, siis saame astuda järgmisi menetluslikke samme. Kui kaua eelkirjeldatud protsess aega võib võtta, on praegu keeruline prognoosida," ütles riigiprokuratuuri avalike suhete talituse nõunik Allan Rajavee ERR-ile.

Tõnis Mölderi nimega on viimastel päevadel spekuleeritud, et uus Reformierakonna ja Eesti 200 võimuliit otsib oma napile enamusele riigikogus tuge nn aknaaluste seast ja nimetatud on just Mölderi nime.

Mölder ise ütles esmaspäeval ERR-ile, et pole olnud aasta aega seotud ühegi erakonnaga ja on hääletamisel lähtunud omaenda nägemusest konkreetse eelnõu või ettepaneku suhtes sõltumata sellest, kas selle on teinud koalitsioon või opositsioon.

"Teine asi, millega me peame arvestama, on see, et järgnevad aastad on Eestile olulised välispoliitiliselt ja julgeolekupoliitiliselt, aga ka majanduse vaatekohast. See ongi minu lähtepositsioon, et ükskõik, kes koalitsiooni kuuluvad, aga kui fookus on neil kolmel teemal ja ettepanekud on mõistlikud ja aitavad Eesti inimese igapäeva toimetulekule kaasa, siis neid ettepanekuid olen ma valmis muidugi toetama," sõnas Mölder.

Mölder lisas, et kui koalitsioonileping peaks tekkima ja see on talle sümpaatne, siis mingeid osasid on ta valmis ka sellest toetama.

Pärast sotsiaaldemokraatide valitsusest väljaviskamist saavad Reformierakond ja Eesti 200 arvestada 101-liikmelises riigikogus 52 saadikuga. Mölderi ja ehk veel mõne "aknaaluse" toetus oleks nii nappi ülekaalu silmas pidades uuele võimuliidule kindlasti väga vajalik.

Endisele keskerakondlasele ja toonasele Isamaa liikmele Mölderile esitati 2024. aasta veebruaris kahtlustus selles, et ta tegi 2022. aasta novembris 2023. aasta riigieelarve menetlemisel "katuserahade" jagamisel ettepaneku määrata katuseraha Kõo jahiseltsile.

Mölder ütles siis, et ei tunnista end kahtlustuses süüdi ja lubas kaitsta oma õigusi. Samas otsustas Mölder lahkuda Isamaa erakonnast, kuhu ta pärast Keskerakonnast lahkumist astunud oli.