Kärpida võib, ma ei ole vastu, aga alustaks ikka õigest otsast. Kui jätta regulatsioon muutmata ja ametnikud lahti lasta, on tulemuseks võimatu ettevõtluskeskkond, ebaõiglane konkurents ja karistamatu looduse kahjustamine. No ei kõla hästi. Täpsemalt sihitud keskkonnahoid, see oleks juba mehejutt. Kuid see nõuab esimeses järjekorras ikka regulatsioonide muutmist, mitte inimeste lahtilaskmist.

Kõige tõhusam viis riiki koomale tõmmata, on alustada seadustest. Euroopa õigusest ja Eesti seadusandlusest tulenevad keskkonnaameti kohustused pidevalt kasvavad, mitte ei vähene. Ootame pikisilmi seda, et seadusandja teeks keskkonnahoiuks mõeldud reegleid lihtsamaks. Siin on seadusandja panus väga teretulnud.

Hea meelega lõpetaks topelttöö puurkaevude planeerimisel, korraldaks hätta sattunud loomade abistamist mõistlikumalt, muudaks nii mõnegi "menetluse" lihtsustatult registreeringuks ja tooks suurema selguse majja looduskaitsepiirangute teemadel, aga see kõik nõuab seaduse muutmist. Hea seadusandja, pall on sinu väravas. Kui lihtsalt pooled keskkonnaametnikud lahti lasta, ei lähe mitte midagi paremaks.

Keskkonnahoiu reguleerimisel on panused kõrgel ja huvid ristuvad teravalt. Kuigi me pole 460 riigipalgalise ja 85 välisprojektide abil palgatud abilisega kaugeltki kõige suurem riigiamet, on keskkonnaameti tegemised ühiskonna jaoks olulised ja hästi näha. Isegi haridusministrile meenusime riigiametitest mõeldes kohe esimesena. Aga uskuge mind, nõrk keskkonnaamet on ettevõtja õudusunenägu.

Vähem ametnikke tähendab kõikide lubade menetlustähtaegade venimist. Ettevõtjana ma sellisest Eestist ei unistaks. Kaitsealuste maade riigile ostmise ettevalmistusega tegeleb ametis praegu ainult üks inimene. Piiriülese jäätmeveo ülevaade on vaid ühe inimese õlul. Keskkonnavastutuse juhtumite koordineerimine, see tähendab, keskkonnale tekitatud kahju heastamise nõudmine on inimtööjõuna kärbitud minimaalseks. Eestit kattev kiirgusjärelevalve laguneks ka üheainsa inimese koondamisel. Need on vaid mõned keskkonnaametile seadusega pandud ülesannetest.

Oleme juba kärpinud kaks miljonit eurot. Umbes 30 inimest, umbes neljandik meie kontoripindadest, umbes kolmandik meie autodest on juba kärbitud. Ja me jätkame. Nii mõneski valdkonnas oleme vähendanud töötajate arvu sellise piirini, et edasine kärpimine tähendab riigile juba oluliste teenuste lõppemist.

Praegu, kui keskkonnaameti vaatevälja peavad mahtuma nii prügipõletajad, metsatööstused, kütusemüüjad kui ka salakütid, on koos kõigi inspektorite ja uurijatega järelevalves tööl 151 inimest. Kogu Eestis, kõigi mõeldavate keskkonnakaitse teemade peale kokku. Näiteks Tallinna munitsipaalpolitseis töötab 174 inimest.

Ikka veel oleme suutnud teha väga palju. Kaasates järelevalvesse kaugseire ja täpselt sihitud järelevalvereide oleme suutnud pesitsusrahu tegelikult jõustada ja Eesti metsalinnustiku arvukus näitabki paranemist. Oleme tekitanud väiksemat sorti tormi kütuseturul ja nõudnud jõuliselt ja järjekindlalt kliimasõbralike kütuste turuletoomist ja inimsõbralikke korstnaid elektrijaamadele. Reostuse tõttu kahju saanud Umbusi jõe kudealad on taastatud. Kunagi väga kehvas seisus suurkiskjaid on meie metsades tänu mõistlikele kaitse ja jahikorraldustele rohkelt. Me toome saastetasude nõuetega riigieelarvesse miljoneid. Eelmisel aastal kasvatasime keskkonnatasude järelkontrolli tulemusel riigi tulusid 900 tuhande võrra.

Vaatamata Euroopa õigusest ja seadusandlusest tulevate kohustuste kasvule ning inimeste soovist jätta järgmistele põlvedele puhas ja hoitud Eesti loodus on keskkonnaamet suutnud valusate otsustega oma tegevust optimeerida ja suudame seda teha ka tulevikus, kuid see eeldab koostööd ja riigi eesmärkide selget ümbersõnastamist ning õigusaktide muutmist lihtsateks.