Valitsuskoalitsiooni probleemide keskmes on peaminister Kristen Michal isiklikult ja tal oleks asjakohane oma amet maha panna, leidis Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

"Ma arvan, et kindlasti tuleb seda käsitleda kui Reformierakonna juhi Kristen Michali senise poliitilise juhtimise pankroti tunnistamist. Kaja Kallase valitsus jõudis tühjuspunkti aastaga, Kristen Michalil kulus selleks valitsusjuhina kaks korda vähem aega. Ja kui me vaatame täna kõigi kolme valitsuspartei valitsusliikmete hinnanguid valitsusele, et valitsuse majanduspoliitiline kurss on vale, et julgeolekus ollakse jõuetud otsuseid langetama, et usaldust ei ole, juhtimist ei ole, siis paraku need kattuvad ka minu kriitikaga, mida ma olen osundanud. Ja tõepoolest, selle keskmes on peaminister Kristen Michal valitsusjuhina isiklikult," rääkis Reinslau.

"Kõneleda sellest, et on valitsuses kaheksa kuud Eesti aega kaotatud ja minnakse nüüd edasi, jatkatakse, osalt oma senist poliitikat demonteerides ja selle pankrotti tunnistades, ma arvan, ei tekita ühiskonnale ka usaldust. Kõik saavad aru, et seda tehakse selg vastu seina. /.../ Peame ausalt nentima, et asjakohane oleks peaminister Michalil isiklikult ka oma valitsusjuhi amet maha panna," lisas ta.

Reinsalu hinnangul on Reformierakonna juhitud valitsus mõnd oma otsust ümber vaatamas hirmust Isamaa-alternatiivi ees.

"Mul on hea meel, et inimeste toetus Isamaale ka samm-sammult loodetavasti sunnib tänast Eesti riigi poliitilist juhtkonda oma poliitikast taganema. Iseküsimus, kas see niisugune heitlik poliitiline agenda on ühiskonna tänastele vajadustele vastav. Minu veendumus on, et see seda ei ole. Nagu ma ütlesin, kõige asjakohasem on, kui peaminister ise leiab, et ta on läbi kukkunud selle eelmise aasta suvel kokku pandud valitsuse juhtimisega," rääkis Reinsalu.

Reformierakonna ja Eesti 200 edasine plaan vaadata üle rohepöördega seotud küsimusi, näiteks võttes loodusressurssi majanduse hüvanguks rohkem kasutusse ja lihtsustades looduskaitselisi piiranguid, läheb kokku ka Isamaa poliitikaga. Reinsalu märkis, et kui selles valitsus midagi sisuliselt muudab, siis seda ta ka tervitab.

Samas lisas Reinslau, et rohe- ja kliimateemades on valitsuspoliitikud siiani palju valetanud.

"Ma tuletan meelde, et needsamad kolm valitsuspartei juhti tulid ju kuu aega tagasi Eesti rahva ette ja ütlesid, nad on võtnud analüütilise, põhjaliku, pöördumatu seisukoha, mis puudutab subsideeritud energiamajandust meretuuleparkide 2,6 miljardi euro oksjonil ja siis nimetas ka tänane valitsusjuht Kristen Michal neid, kes selles kahtlesid, kaose tahtjateks. Samamoodi on kõneletud sellest, et on vähendatud valitsemiskulusid, aga me täna teame ka riigikontrolli arvutuste järgi, et need valitsemiskulud 2025. aastal kasvavad. On kõneletud sellest, et on piisavalt ka kriitilisteks võimeteks, moona hankimiseks vahendeid esitatud. Paraku me teame, et ka see ei vasta tõele. Nii et sõnu on mul paraku raske uskuda selle valitsuse seniste poliitikate elluviimist vaadates," selgitas Isamaa esimees.

Helme: maksutõusude valitsus jätkab ja mingit kursimuutust pole mõtet oodata

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme ütles, et sotsiaaldemokraatide valitsuskoalitsioonist välja viskamine oli poliittehnoloogiline manööver.

"See on juba mõne aja eest valmis mõeldud ja ära otsustatud ja üsna külmalt ja kalkuleeritult läbi viidud, et parandada valitsuse juhtpartei populaarsust enne valimisi. Sügisel toimuvad kohalikud valimised ja praegu on seis halb ja see oli nende nii-öelda lüke, teha valitsusremonti. Selline skeem on varem korduvalt läbi käidud," kommenteeris ta.

Helme lisas, et Reformierakonnal ja Eesti 200-l ei ole mõtet süüdistada maksutõusudes ainult sotsiaaldemokraate, sest see on valitsuse ühine vastutus. "Siin ei ole mõtet rääkida, et nüüd nüüd on parempoolne valitsus. Maksutõusude valitsus jätkab."

Helme hinnangul ei ole kahekesi jätkavalt valitsuselt mingit kursimuutust mõtet oodata.

"Kursimuutus on võimalik ainult siis, kui Eestis tulevad erakorralised valimised. Tänases riigikogu koosseisus ei ole suurt vahet, mis see valitsuse koosseis on, samad poliitikad jätkuvad, mis siiamaani on olnud. See tähendab, et meil ei saa majanduses palju paremaks minna, meie julgeolekupoliitika on omadega ummikus ja nii edasi," ütles ta.

"Muidugi, sisepoliitiliselt läheb nüüd mäng lahtisemaks, sest valitsuse toetuspinnas nii riigikogu saalis kui ka avalikkuses ehk siis valijate hulgas on oluliselt ahtamaks läinud. Ja kui nüüd peaks kohalike valimiste tulemusel Eesti 200 ja Reformierakonda tabama ikkagi halb tulemus, siis me oleme sügisel põhimõtteliselt järgmise valitsuskriisi otsas," lisas EKRE juht.

Kui valitsuskoalitsioon otsustab maksutõuse tagasi pöörata, siis seda EKRE toetab.

"Loomulikult on mingisuguseid signaale neil vaja avalikkusele saata, et kogu see skeem kuidagigi kasu tooks. Mingeid kosmeetilisi muudatusi meile pakutakse ja loomulikult me oleme kõikide maksutõusude vastu olnud ja lubanud kõik maksutõusud tagasi pöörata – loomulikult, kui seda tehakse kas või väikese sammukesega, siis me kindlasti oleme poolt," rääkis Helme.

"Aga kui me nüüd kuulame seda juttu, kuidas keskkonnaalane regulatsioon on üle pea kasvanud, siis siin tuleb küll avalikkusel olla väga tähelepanelik. Tegelikult ju üks tüli põhjus oli miljardite rohepöörderaha jagamise takerdumine, mis seisneb selles, et selleks, et teha tuulikuid, maismaatuulikuid, on vaja looduskaitsealadel piiranguid lõdvendada. Ja see oli see bürokraatia, millest meile siin eufemismidega räägitakse. Tegelikult on see üsna küüniline plaan vähendada võimalusi, olla looduskaitseliste argumentidega vastu hiigeltuulikuparkide rajamisele," lisas ta.

Kõlvart: ei saa teisele näpuga näidata otsuste eest, millele ise alla kirjutati

Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart täheldas, et valitsuse lagunemise järel ei jaota kolm erakonda omavahel mitte saavutusi, vaid üksnes vastutust ebaõnnestumiste pärast.

"Oluline on aga meeles pidada, et valitsuse poliitika eest vastutavad võrdselt kõik koalitsioonipartnerid ning kellegi teise poole ei saa näpuga näidata otsuste eest, millele ka ise alla kirjutati," märkis Kõlvart.

Kõlvart juhtis tähelepanu, et maksutõusud, automaksu kehtestamise ning tema hinnangul kahjuliku energeetikakava loomise otsustasid kolm koalitsioonierakonda üheskoos.

"Omamoodi tähelepanu väärib sotside katse püüda iga hinna eest oma soojad kohad säilitada, pakkudes Reformierakonnale lepituseks Reformierakonna enda jutupunktidel põhinevaid kompromisse ning lõpus viimase õlekõrrena kasutada veel väljapressimiseks põhiseaduse muutmise küsimust. Sellega sai ühtlasi lõplikult selgeks, et valitsuserakondade jaoks oli põhiseaduse muutmine algusest peale üksnes lühiajalistele poliitilistele eesmärkidele suunatud aktsioon," lausus Kõlvart.

Keskerakonna esimehe hinnangul oli valitsuse laialiminek puhtalt poliittehnoloogiline vaatemäng, millest püüavad võita nii Reformierakond kui ka sotsid, kuid mis ei too Eesti rahva jaoks kursimuutust.

Parempoolsed: Reformierakond muretseb oma toetuse, mitte kreenis riigi pärast

Parempoolsed teatasid, et on korduvalt soovitanud sotsid koalitsioonist välja visata, kuid esmaspäeval toimunu tõukub aga Reformierakonna langevast reitingust ja hirmust kohalikel valimistel lüüa saada.

Parempoolsete aseesimehe Siim Kiisleri sõnul peab keskvõim lõpetama üle oma võimete elamise ja eelarvekulusid kärpima. "Ühiskond näeb, et valitsus pole selle ülesandega hakkama saanud, rahulolematus väljendub peaministripartei varisevas reitingus," ütles ta.

Kiisler heitis ette, et kogu majanduslanguse perioodi on Reformierakond koos sotsiaaldemokraatidega kasvatanud kulusid ja eiranud ettevõtjate probleeme. "Nüüd, kui reiting kukub, loodetakse probleeme lahendada sotside väljaviskamisega, mitte sisulise tööga," sõnas Kiisler.

Parempoolsed pole kriitikaga Reformierakonna pihta kitsid ja heidavad peaministriparteile ette Eesti taandarengut just nendes valdkondades, mida juhib Reformierakond.

"Kaitsejuhtide ettepanekuid ei kuulata. "Julgeolekumaksudega" kogutavast rahast jõuab riigikaitsesse pelk 27 protsenti. Idapiir pole endiselt valmis ehitatud, kaitsetööstuspargi eriplaneering venib nii, et aastaga pole suudetud isegi asukohta välja valida," loetles Kiisler etteheiteid Reformierakonnale. "Reformierakondlasest majandusministril Erkki Keldol pole ei majanduse kasvuplaani ega ettevõtjate usaldust. Kliimaministeerium on Yoko Alenderi käe all tootnud järjest Eestile kahjulikke õigusakte: kliimaseadus, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatused, nn jäätmereform ja nii edasi."

Samuti võib Kiisleri sõnul näha Reformierakonna poliitikuid nii ebaõnnestunud kliimaseaduse kui ka meretuuleparkide toetuse taga.