Prokuratuuri hinnangul esitas Olerex riigile andmed, justkui oleks Eestisse toodud 2022. aastal 9000 tonni taastuvtoorainel põhinevat diislikütust ehk HVO-d, ent kriminaalmenetluses kogutud tõendite järgi oli tegemist fossiilse päritoluga diislikütusega. Linnas seda intervjuus ümber ei lükka, ent peab süüdistust siiski alusetuks, sest kütusega tulid kaasa biosertifikaadid: "See süüdistus on täiesti fabritseeritud ja ma arvan, et see leiab kohtus ka tõestuse."

Samuti selgitas Linnas, miks tegi keskkonnaamet neile ka 2023. aasta biokohustuste täitmata jätmise eest 6 miljonit eurot trahvi. "Mulle tundub, et ametnikud samamoodi ei saa neist reeglitest aru. Sellepärast, et tihtilugu tulevad meile väga vastakad signaalid. Ükskord on asi ühtpidi ja teinekord teistpidi," sõnas Linnas.

Läheme kohe selle 9000 tonnise lasti juurde, mis 2022. aasta eelviimasel päeval Eestisse jõudis. Kas te teadsite, et see ei ole HVO vaid diislikütus, kui sellest proovi võtta?

Jah, loomulikult. See oli ka saatelehtedel kirjas, et see on diislikütus. See ei olnud mingi uudis.

Ometigi keskkonnaameti jaoks see oli uudis. Millest nende üllatus?

Seda peab küsima keskkonnaameti käest.

Aga te teadsite, et lastiks on diislikütus, mitte HVO?

Jah, me tõime maale biosertifikaatidega kaetud diislikütuse. Me peame täpsustama ühte asja: siin ongi väga suur segadus praegu. On väidetud, et me tõime tavalise fossiilse diislikütuse. See ei vasta tõele, absoluutselt! Esiteks, Olerex on kõik oma biokohustused täitnud igal aastal.

Millest me räägime - sellest diislilastist - see oli biosertifikaatidega kaetud diislikütus. On väga oluline vahe, kas on fossiilne diislikütus või on biosertifikaatidega kaetud diislikütus. Juba hinnavahe on neil väga suur.

See näitab seda, et biosertifikaatidega kaetud diislikütuse jalajälg Euroopa mõistes on null.

Milles on probleem? Probleem oli selles, et keskkonnaamet ei tunnistanud neid sertifikaate, mis tulid koos selle diislikütusega.

Selgitage palun lahti, mis on nende kahe kütuse sisuline vahe, kui see sertifikaat seal juures on?

Sisuline vahe on selles, et kui meil on näiteks mahuti, milles on 1000 tonni HVO-d ehk biokütust. Nüüd me toome sinna juurde 10 000 tonni fossiilset diislikütust. Meil on kokku 11 000 tonni kütust, millest 1000 tonni on kaetud biosertifikaatidega ja 10 000 tonni ei ole kaetud biosertifikaatidega.

 Täpselt niimoodi see toimuski. Trafigura tarnis meile selle 9000 tonni biosertifikaatidega kaetud diislikütust. Selle hind vastas maailmaturu HVO hinnale ja ettevõte ei saanud mitte mingisugust tulu sellest diislikütuse maale toomisest, nagu on väidetud.

Kui suur see nende kahe kütuse hinnavahe võib laias laastus olla?

No üle kahe korra.

Ehk te maksite neile, nagu keskkonnaamet ütleb, tavalise diisli eest üle kahe korra rohkem.

Absoluutselt! Kõik menetlused, kõik uurimised on jõudnud sellesse punkti, et Olerex ei saanud mitte mingisugust tulu sellest kütusest. Mitte mingisugust.

See tähendab, et teie maksite sisuliselt Trafigurale (sertifikaadi väljastanud kütusevahendaja - toim) selle eest, et nemad täidaksid selle kohustuse teie eest Euroopa tasemel?

Euroopa Liidu juures on register, kus peetakse arvestust biosertifikaatide üle. Ja sealt saab igaüks vaadata ja kontrollida neid samu sertifikaate, mis liikusid koos selle partiiga. Mis on veel oluline. Need sertifikaate ei saa osta eraldi. Need sertifikaadid tulevad koos kütusepartiiga. See tähendab, et see oli üks tehing: kütus koos sertifikaatidega ja see näitab seda, et meie täitsime Euroopa Liidu mõistes oma biokütuse kohustuse.

Ma saan aru, et näiteks kui Trafigura tegelikult seda kohustust ei täida, siis see otseselt ei ole ka teie probleem, kui see sertifikaat on olemas.

Jah, meil on võetud isegi seisukoht Euroopa Komisjoni juures olevalt energia agentuurilt, et neid sertifikaate peavad liikmesriigid arvestama. Need on kontrollitavad, need on tõesed ja need olid kaasas selle kõnealuse partiiga.

Ometigi ma saan aru, et keskkonnaamet neid ei arvesta.

See ongi see, mille pärast me oleme täna vaidluses kohtus, et teha see asi selgeks.

Tegelikult ka riigikohus otsustas, et hoolsuskohustus teie poolt on täitmata. Miks nemad ei arvestanud seda?

Riigikohus vähendas oluliselt meile määratud trahvimäära keskkonnaameti poolt ja kahjuks seda küsimust riigikohus üldse ei käsitlenud enda otsuses.

Aga miks see trahv siis kehtima jäi?

Trahv jäi kehtima sellepärast, et Eesti keskkonnaamet ei aktsepteerinud neid sertifikaate.

Samas te just ütlesite, et seda küsimust ei arutatud riigikohtus.

Just, seda sertifikaatide küsimust ei arutatud riigikohtus. Riigikohus jättis selle kõrvale.

Kas teie saate aru, miks keskkonnaamet ei aktsepteeri neid sertifikaate, kuigi need on rahvusvahelised standardid?

Ei saa aru ja see ongi see küsimus. Ma ei saa aru sellest.

Miks teie arvates riigikohus seda ei arutanud?

Ei oska sellele vastata.

Küsin Trafiguraga seonduvalt, et on ka rahvusvahelisest meediast läbi käinud lugusid, kus kirjutatakse, et see firma on vaadanud teatud riikides reeglitele läbi sõrmede ja teinud hämaraid tehinguid. Et kõik oleks selge, teil mingisugust kahtlast tehingut offshore' firmade kaudu Trafiguraga ei olnud?

Ei olnud, võin seda kindlalt väita. Meil oli konkreetne ostumüügitehing, mis läks läbi krediidiasutuse, mille eest tasuti vastavalt kokkuleppele ja mingisuguseid teisi tehinguid meil ei ole.

Kui te täna ostate näiteks kütust sellesama sertifikaadi alusel, siis milles see vahe nüüd on. Te ju ometigi kasutate neid samu sertifikaate?

Absoluutselt, jah.

Milles see vahe on, miks keskkonnaamet nüüd neid arvestab?

Keskkonnaamet tõlgendas niimoodi, et me peame füüsiliselt HVO tooma siia Eestisse. Et see, kui on diislikütus kaetud biosertifikaadiga, see ei ole piisav. See on keskkonnaameti tõlgendus.

Ehk te peate kontrollima, et see on täpselt molekulaarsel tasemel HVO ja mitte miski muu?

Täpselt nii.

Kas teile varasemalt jäi mulje, et see võiks olla kuidagi teistpidi?

Loogika on see, et tegelikult kvootide kauplemine on Euroopas igapäevane. Samamoodi kaubeldakse elektrikvootidega, samamoodi kaubeldakse gaasikvootidega ja biogaasiga. Täpselt niimoodi saimegi aru, et kui me toome siia diislikütuse, mis on kaetud sertifikaadiga, mis on registreeritud Euroopa Liidu juures, siis see tähendab seda, et me oleme täitnud enda kohustuse.

Järgmisel aastal ehk 2023. aastal oli probleem samamoodi selle kohustuse täitmisega, vähemasti riigi vaates ja probleemiks oli UCO kütuse liigne kasutamine (7,5 protsendi biokohustuse täitmisel - toim). Rääkige palun see lugu lahti.

See on väga huvitav lugu. See algas tegelikult septembrikuus, kui keskkonnaamet pöördus meie poole küsimusega: kuidas me kavatseme täita oma biokohustuse. Ja nad tegid vastava menetluse koos maksu-ja tolliametiga ning palusid meil esitada kõik dokumendid, et kuidas täidame 2023. aasta biokohustuse.

Me esitasime kõik dokumendid ja meil oli väga hea meel selle üle, sest probleemistik oli üleval ja me saime aru, et nüüd on kõik hästi, sest keskkonnaamet on meie partner laua taga koos maksu- ja tolliametiga ja me näitame kõik dokumendid neile ette ning mingeid küsimusi ei teki.

Nii ka läks. Keskkonnaamet ja maksu- ja tolliamet lõpetasid meie suhtes menetluse veebruarikuus, kus nentisid, et meie kohustus on täidetud vastavalt vedelkütuse seadusele. Nentisid, et kõik on korrektne, ühtegi ettekirjutust meile ei teinud.

Ja siis märtsikuus ehk kuu aega hiljem algatasid menetluse, öeldes: ei, et te ikka ei täitnud ära biokohustust.

Millest nende meelemuutus?

Ei oska öelda. Ma arvan, et meelemuutus on tingitud sellest, et kogu see biokütuste regulatsioon on väga keeruline, mitmeti tõlgendatav ja turuosalised ei saa sellest ühtemoodi aru. See küsimus ei ole ainult ainult meil, vaid see küsimus on kõikidel turuosalistel, sest selle menetluse käigus on selgunud, et kõik mõistavad seda asja erinevalt.

Nüüd ongi niimoodi, et me vaidleme selle üle, kas me täitsime biokohustuse või ei täitnud. Meie arvates täitsime. Keskkonnaamet leiab, et ei täitnud. Ja nüüd me oleme sellega kohtus.

Terminal Oili juhatuse liige Alan Vaht leiab, et tegelikult keskkonnaamet tuli teile selles asjas liiga palju vastu: UCO piirmäär oli hoopis allpool.

Ma ei oska kommenteerida, mida Terminal Oil arvab. Selge see, et Terminal Oil on huvitatud meie maine kahjustamisest juba aastaid ja teeb selle jaoks väga tugevat tööd. Ma jätaks Terminali asja kommenteerimata, las see jääb nende enda südametunnistuse peale.

Ma saan aru, et teie vaatenurgast keskkonnaamet kinnitas, et te olete oma kohustuse täitnud, sulges menetluse ning mõni aeg hiljem hakkas teilt nõudma kuus miljonit eurot trahvi?

Täpselt nii. Keskkonnaamet algatas menetluse ja meil oli arusaam, et nüüd me oleme keskkonnaametiga koos laua taga: vaatame kõik dokumendid läbi, et me jumala pärast kuskil ei eksi mitte millegagi. Keskkonnaamet lõpetas menetluse ära kuna me esitasime kõik vastavad aruanded. Selle kohta on meil kirjalik kinnitus olemas. Ja kuu aega peale seda kui konkurent kaebas järjekordselt, algatasid nad uue menetluse ja seda menetlemegi siiamaani.

Te arvate, et kui konkurent poleks kaevanud, nad ei oleks menetlust alustanud?

Kindlasti.

Kas teile tundub, et ametnikud ise saavad neist reeglitest aru?

Teate, mulle tundub, et ametnikud samamoodi ei saa neist reeglitest aru. Sellepärast, et tihtilugu tulevad meile väga vastakad signaalid. Ükskord on asi ühtpidi ja teinekord teistpidi. See regulatsioon on keeruline. Ja kuna see on erinevalt tõlgendatav ja eri riikide vahel erinevalt tõlgendatav, siis sealt need probleemid tekivadki. Mina võin öelda seda, et Olerex on seadusekuulekas ettevõte ja meie oleme enda arust kõik biokohustused ära täitnud. Ja mingit kasu, nagu konkurendid väidavad, me ei ole saanud. See on alatu laim.

Kas te saate aru, et kui keskkonnaamet on mitu aastat järjest erinevate asjadega alustanud teie suhtes menetlust ja siia juurde paneme ka veel kriminaaluurimise, siis see näeb kahtlane välja?

See ongi konkurendi eesmärk olnud, meid kahjustada ja meie mainet kahjustada. See ongi nende tegevus. Nemad töötavad selle nimel kogu aeg.

Samas me näeme, et keskkonnaamet menetleb ja ka riigikohus küll vähendas oluliselt trahvimäära, aga siiski trahv jäi kehtima.

Ma arvan, et see ei ole ainult meie küsimus. Ma arvan, et see on kõikide turuosaliste küsimus. Lihtsalt teisi pole veel menetlema hakatud.

Kas teil on mõne teise konkurendi suhtes kahtlus, et nemad võivad samamoodi olla midagi täitmata jätnud?

Ei, ma arvan, et kuna see on keerukas seadusandlus ja seal on raske orienteeruda, siis ma ei usu, et ainult meie eksime. Ma arvan, et kõik eksivad. Lihtsalt meid on võetud fookusesse.

Üks osa konkurentide etteheitest on see, et te müüte kütust tugevalt alla turuhinna. Seda siis mitte tavaklientidele, aga suurklientidele. Mida te selle peale kostate?

Ma kostan seda, et üks asi on küll õige, et Olerex müüb tõesti kütust soodsalt aga see tuleneb mitte sellest, et me seadusi ei täida, vaid sellest, et Olerexil on kõige suurem turuosa Eestis. Olerexil on ainsana terminal, mis töötab 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Kõik riiklikud pühad. Olerexil on oma logistikapark, kus on autode peal kolm juhti ja see töötab ööpäevaringselt. Olerexil on oma tanklavõrk, erinevalt mõnest konkursist, kes rendib jaamu. Olerexil on väga tugev mahutipark terminalis. Olerexil on oma etteandmine vagunitel, mis vähendab seisuaegu.

Ühesõnaga, me oleme aastatega lihvinud oma süsteemi niivõrd kuluefektiivseks ja kuna meil on jämedalt kolmandik kütuseturust, siis inimesed usaldavad meid Eestis. Muidu me ei oleks turuliidrid. Tänu sellele suudame pakkuda konkurentidest soodsamat hinda. See on ainus põhjus.

Ega siis kütuse hind ei ole ainult see, millega sa seda ostad. Kütuse hinnale lisandub kogu kulu, terminalist ostmiselt kuni tanklasse toomiseni. See tähendab logistikat, transporti, finantskulu - siin on terve hulk kuluelemente, mis meie ettevõttel on raudselt palju efektiivsemad kui konkurentidel. Loomulikult see tekitab kadedust. See tekitab pahandust, pahameelt, kadedust ja siis kasutatakse ära selliseid alatuid käike.

Nii et sisemise efektiivsuse pealt saavutate hinna, mille kohta konkurendid ütlevad, et kui nemad on sarnases hinnavahemikus, siis teie suudate sealt näiteks kuni 10 senti alla tulla?

Kindlasti ei ole see 10 senti. See on täiesti jälle vale väide. Ma olen kuulnud ka sellist väidet, et sellepärast on Eestis kütuse hind kallim, et Olerex müüb kütust odavalt.

Milles see loogika on?

Mina ei näe siin loogikat, aga üks kütuseekspert on niimoodi väitnud.

Aga seda, et te müüte kütust alla turuhinna, sellist...

Sellist asja ei ole olnud ega ei ole.

Konkurendi hinnangul, kelle arvates ei ole te biokohustust täitnud, olete tänu sellele teeninud kümneid miljoneid eurosid. Samamoodi ütleb keskkonnaamet, et kriminaalmenetluses võite te trahvi saada kuni 16 miljonit eurot. Kas need summad tunduvad teile kuidagi loogilised?

Ei, kindlasti, esiteks see, et me ei müü kütust alla omahinna. Kunagi pole müünud ja ei müü. Teiseks, me oleme täitnud oma biokohustuse kõik aastad.

Kuidas te hindate keskkonnaameti tegevust nendes kõikides nendes juhtumites?

Ma arvan, et keskkonnaamet teeb oma parima selles mõttes, et nad ise on suures segaduses ja teistpidi on nad ka surve all tänu sarikaebajale.

Mida te arvate sellest süüdistusest, mis teile on esitatud?

Eks me näe. Varsti on see kohtus minu suuremal heal meelel ja seal selgub täpselt kõik. Seda ma ei saa praegu pikemalt kommenteerida.

Kas see on teile loogiline, mida te sealt süüdistusest loete?

See on täiesti ebaloogiline. See on täiesti ebaloogiline ja sellel pole mitte ühtegi tõestust, absoluutselt! Mul on hea meel, et see asi asi kohtus on. Mul on päriselt hea meel selle üle!

Te olete veendunud, et kui see kohtuotsus üks päev tuleb, siis teid mõistetakse kindlasti õigeks?

Absoluutselt! Seal ei olegi teist varianti üldse. Seda, mis mulle süüks pannakse, ma ei ole teinud ja mitte ükski tõend ka ei kinnita seda.

Kas te vähemasti saate aru, mis te olete saanud selle süüdistuse kohalt?

Ei saa aru. Ei saa aru.

Kas te saate piltlikult öeldes panna käe südamele ja öelda, et teie südametunnistus selles juhtumis on puhas?

Absoluutselt! Ma saan panna käe südamele, et minu südametunnistus on puhas. Lisaks on kogu meie Olerexi kollektiivi oma ka. Kõik töötasid kuni viimse hetkeni selle nimel, et tuua see biosertifikaadiga kaetud diislikütus õigel ajal maale, lahti tollida ja täita ära biokohustus. Kõik terminali töötajad, Olerexi kollektiiv ja mina. See süüdistus on täiesti fabritseeritud ja ma arvan, et see leiab kohtus ka tõestuse.

Miks te otsustasite selle intervjuu anda? Te esinete meedias esinete haruharva, kui üldse.

Jah, ma ei esine meedias. Ma tahtsin selle intervjuu anda, et tekiks selgus, et ei oleks ühepoolset laimamiskampaaniat, mis on kestnud juba aastaid. Ma tahtsin seda, et inimesed saaksid aru, et tegemist on seadusekuuleka ettevõttega, kelle eesmärk on täita ühiskonnas kehtivaid reegleid. Vot sellepärast.

Mida te arvate, millest see laimukampaania - nagu te ütlete - on alguse saanud?

See on minu oletus. Ma arvan, et see äriplaan, mis ühel Lõuna-Eesti ettevõttel oli, ei realiseerunud ja selle põhjusena nähakse suurimat turuosalist.

Ometigi teil oli varem äriline seos nendega.

Jah, me hoidsime Terminalis kütust ja enamus mahte liikus meil läbi Tartu terminali. Kui me omandasime sakslaste käest Muugal terminali 2019. aastal, siis ehitasime välja sinna Eesti parima võimekuse ja viisime kõik oma kütusemahud Tartu terminalist Tallinnasse Muuga sadamasse. Peale seda tekkis probleem, mida me tänaseni lahendame.