Oluline kolmapäeval, 12. märtsil kell 19.15:

- Kinnitamata andmeil on Ukraina väed taandunud Kurski oblastis Sudžast;

- Venemaa jätkab Ukraina linnade ründamist;

- Rubio: julgeolekugarantii Ukrainale peaks sarnanema heidutusega;

- Ukraina kinnitas USA julgeolekuabi jätkumist;

- Vene meedia väitis, et CIA ja Vene välisluure juht vestlesid telefonitsi;

- Macron kutsus Pariisi kohtumisel Ukraina julgeolekutagatisi määratlema.

Kinnitamata andmeil on Ukraina väed taandunud Kurski oblastis Sudžast

Ukraina vägedel on Venemaa Kurski oblastis oma positsioonide hoidmine muutunud üha keerulisemaks ning seireprojekti DeepState rindekaardi kohaselt on nad pidanud lahkuma Sudža linnast, vahendavad erinevad meediaväljaanded. Ukraina ei ole ametlikult seda kinnitanud.

"Kaart on uuendatud, vaenlane on hõivanud Mahnovka, Zamostje, Kazatšja Loknja ning tunginud edasi Jasjonovi ja Skudnõi lähedale," kirjutab DeepState, Sudzha linna otseselt mainimata, vahendas väljaanne Unian kolmapäeva pärastlõunal. Avaldatud kaardilt selgub, et Sudža linn ei ole enam Ukraina vägede kontrolli all, ainult selle lääneosa on hall tsoonis, mis tähendab, et seda ei kontrolli kindlalt kumbki osapool.

Väljaanne The Kyiv Independent kirjutas lõuna ajal viitega DeepState'ile, Sõjauuringute Instituudile (ISW) ja Venemaa riiklikule uudisteagentuurile TASS, et Vene väed on alustanud pealetungi Sudžale, sisenedes asulasse ning et seal käivad lahingud.

Uudised järgnesid mitmetele väidetele Venemaa kiirest edasitungist Kurski oblastis, kus hõivatud alasid püüab Kiiev potentsiaalsetel rahuläbirääkimistel ära kasutada.

Ukraina raskustest Kurski oblastis kirjutas ka uudisteagentuur Reuters, mis märkis kolmapäeval, et Ukraina väed paistavad olevat kaotamas raskelt võidetud alasid samal ajal, kui Moskva teatas seal saavutatud edust ning mõlema poole sõjablogijad teatasid, et Kiievi väed taganevad.

Ukraina põhjustas eelmise aasta 6. augustil sõja ühe suurima šoki, tungides üle piiri ja haarates tüki Venemaa territooriumist, tõstes sellega oma kodanike moraali, kahjustades Venemaa juhtkonna mainet ja saavutades potentsiaalse argumendi rahuläbirääkimistel.

Kuid pärast enam kui seitse kuud järk-järgulist taganemist Vene massiivse surve ees Kurski oblastis,  on Ukraina positsioon viimase nädala jooksul järsult halvenenud, tõdes Reuters.

Venemaa kaitseministeerium teatas kolmapäeval veel viie küla hõivamisest ja Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Kurski oblastis on hea dünaamika.

Samas eitas Ukraina vägede komandör Oleksandr Sõrskõi sel nädalal levinud teateud tema vägede ümberpiiramist Kurski oblastis, kuid ütles, et nad võtavad sisse paremad kaitsepositsioonid.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval, et Ukraina kaitsevägi täidab Kurski oblastis neile pandud ülesandeid.

"Meie väed Kurski oblasti territooriumil täidavad oma ülesannet. Venelased püüavad kindlasti meie vägedele maksimaalset survet avaldada. Väejuhatus teeb seda, mida ta tegema peab - päästa maksimaalselt meie sõdurite elusid," rääkis ta viimaseid sündmusi kommenteerides.

Oresident lisas, et on selge, mida Venemaa lähipäevil püüab demonstreerida: "Ma arvan, et küsimus pole isegi selles, et nad tõstavad temperatuuri Kurski suunas. Ma arvan, et hirmutamine on ka teistsugune, peame mõistma, et see on selge metoodika Venemaa Föderatsiooni tegevusele enne mis tahes diplomaatiat," ütles ta.

Venemaa jätkab Ukraina linnade ründamist

Venemaa jätkab Ukraina linnade ründamist ning ööl vastu kolmapäeva kõlasid pealinnas Kiievis taas õhuhäiresireenid. Dnipro piirkonda tabas ulatuslik droonirünnak. 

Ka Harkivi linnapea Ihor Terehhov teatas, et venelased jätkasid linna ründamist Shahedi droonidega. 

Dnipro võimud teatasid, et vaenlase rünnak kahjustas taristurajatisi, hävis üks kahekorruseline elumaja. Kahjustada sai vähemalt 10 eramaja. Võimudel ei ole andmeid hukkunute või vigastatute kohta, vahendas Ukrainska Pravda.

Ukrainas Odessa sadamalinnas sai ööl vastu kolmapäeva Vene ballistilise raketi rünnakus surma neli inimest. Kannatada sai ka Barbadose lipu all seilav kaubalaev, teatasid võimud.

"Kahjuks hukkus neli inimest – Süüria kodanikud. Alus lastis rünnaku ajal nisu ekspordiks Alžeeriale. See oli tsiviillaev," ütles asepeaminister Oleksi Kuleba.

Rubio: julgeolekugarantii Ukrainale peaks sarnanema heidutusega

USA välisminister Marco Rubio ütles, et tema hinnangul peaksid Ukraina julgeolekugarantiid tähendama heidutust, mis hoiaks ära Venemaa uue kallaletungi.

"Nad tahavad olla kindlad, et see (Venemaa sissetung – toim.) enam ei korduks. Me kõik töötame selle kallal. Mis mõte on raisata aega, et nüüd relvarahu saavutada, et siis kolme, nelja, kuue aasta pärast [Venemaa ründab uuesti]? See ei huvita kedagi," ütles Rubio kolmapäeval antud pressikonverentsil, mida vahendas Ukraina väljaanne LIGA.net.

USA riigisekretär tunnistas briifingul, et Ukraina ja USA delegatsioon arutasid oma kohtumisel Saudi Araabias nii territoriaalsete järeleandmiste küsimusi kui ka julgeolekutagatisi.

Küsimusele, kas Ukraina territoriaalseid järeleandmisi Venemaale on arutatud, vastas Rubio lühidalt: "Meil olid need vestlused."

USA välisminister ütles julgeolekugarantiide teemat puudutades, et "Ukraina, nagu iga teine ​​riik maailmas, soovib pikaajalist julgeolekut." Tema sõnul peaksid Ukraina julgeolekugarantiid olema "midagi heidutuse sarnast".

USA ja Ukraina leppisid teisipäeval Saudi Araabias Jeddah's peetud läbirääkimistel kokku 30-päevases relvarahu kehtestamises.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et relvarahu jõustuks niipea, kui Venemaa sellega nõustub.

Kokkuleppe järel teatas USA, et tühistab Ukraina luureandmete jagamise pausi ja jätkab sõjalise abi andmist.

USA president Donald Trump tervitas läbirääkimiste tulemust ning ütles, et võib Zelenski uuesti Valgesse Majja kutsuda. Ta teatas ka plaanist rääkida Venemaa režiimijuhi Vladimir Putiniga.

Vene meedia väitis, et CIA ja Vene välisluure juht vestlesid telefonitsi

USA Luure Keskagentuuri (CIA) ja Vene välisluureagentuuri (SVR) juht vestlesid telefonitsi ja leppisid kokku regulaarses agentuuridevahelises suhtluses, väitsid kolmapäeval Vene uudistekanalid.

Ukraina kinnitas USA julgeolekuabi jätkumist

Ukraina presidendikantselei kinnitas USA julgeolekuabi jätkumist pärast kahe riigi esindajate kõnelusi Saudi Araabias Jiddah's, edastas ööl vastu kolmapäeva uudistekanal Ukrinform.

"Mul on kinnitus, et USA julgeolekuabi on taastunud. Kokkuleppeid viiakse ellu. Võitlus jätkub!" teatas presidendikantselei asejuht Pavlo Palisa.

Ka Poola välisminister Radoslaw Sikorski kinnitas kolmapäeval, et Ukraina sõjalise abi tarned Poola kaudu jätkuvad.

Varssavi andmetel jõuab 95 protsenti Ukrainale antavast sõjalisest abist kohale Poola kaudu, peamiselt läbi Jasionka keskuse riigi idapiiri lähedal.

Macron kutsus Pariisi kohtumisel Ukraina julgeolekutagatisi määratlema

Prantsuse president Emmanuel Macron kutsus teisipäeval Euroopa ja kaugemate riikide sõjaväejuhtide kohtumisel töötama välja plaani määratlemaks usaldusväärsed julgeolekutagatised Ukrainale võimaliku relvarahu korral, teatas Élysée palee.

Pariisi kohtumisest võtsid osa 34 riigi esindajad, enamik neist Euroopast ja NATO-st, kuid ka Austraaliast, Uus-Meremaalt ja Jaapanist. USA esindajat kohal ei olnud.

"See on hetk, mil Euroopa peab toetama täie jõuga Ukrainat ja ennast," ütles Macron kohtumisel.

Pidades silmas rahuläbirääkimiste kiirenemist, on Macroni sõnul vaja alustada Ukraina jaoks usaldusväärsete julgeolekutagatiste kavandamist.

Élysée palee teate kohaselt leppisid sõjaväejuhid kokku, et julgeolekutagatisi ei tohiks eraldada NATO-st ja selle võimekustest.

"Sellised tagatised peaksid olema usaldusväärsed ja pikaajalised ning nendega peaks kaasnema vankumatu toetus Ukraina relvajõududele," lisas Élysée palee.

Prantsuse kaitseminister Sébastien Lecornu rõhutas enne kohtumist, et Pariis keeldub Ukraina sõjaväe igasugusest demilitariseerimisest.

Maxar taastas Ukraina juurdepääsu oma satelliidipiltidele

USA lennundusettevõte Maxar Technologies taastas Ukraina juurdepääsu oma satelliidipiltidele. Maxar peatas varem USA võimude taotluse tõttu Ukraina juurdepääsu oma satelliidipiltidele. Teisipäeval jõudsid aga USA ja Ukraina kokkuleppele ning Washington taastas oma toetuse Kiievile. 

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1430 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 889 050 (võrdlus eelmise päevaga +1430);

- tankid 10 306 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 21 430 (+7);

- suurtükisüsteemid 24 390 (+44);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1314 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1103 (+0);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 28 912 (+111);

- tiibraketid 3121 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 40 274 (+69);

- eritehnika 3777 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.