Kallas ütles, et Vikerraadios keskkonnaametit nimetades tõi ta näite ametist, kus töötab 600 inimest ja kus märkimisväärne osa tööst on järelevalve, kontroll ja aruandlus.

"Meil on selliseid ameteid tegelikult väga palju veel. Reaalne kokkutõmbamine peab algama regulatsioonide vähendamisest, mitte ametnike koondamisest. Kui koondame ametnikke, siis viie aasta pärast on need inimesed jälle tööl," sõnas Kallas ERR-ile.

"Seal on ka teine probleem: need regulatsioonid mõjutavad märkimisväärselt majandust – kohati positiivselt, aga tihti negatiivselt. Esmajoones tuleb regulatsioonid üle vaadata ja siis arutada, kas kuskilt mõni amet kinni panna või ametnikud lahti lasta," rääkis Kallas.

Kallas ütles, et tuleb deklareerida, milleks regulatsioone vaja on.

"Turvatunne – inimesed peavad olema kaitstud. Või kvalifikatsiooninõuded treeneritele. Samamoodi on keskkonnakaitsega – me peame kehtestama regulatsioone vastavalt keskkonnakaitsealastele eesmärkidele. Praegu on aga juhtunud, et regulatsioonide täpsustamisega oleme läinud üle võlli," sõnas Kallas.

Kallase sõnul saab regulatsioonidega võitlemisest rääkida täpsemalt nädalavahetusel või uuel nädalal, kui tuleb uus koalitsioonilepe.

Maran: majandus peab järgima eluslooduse piire

Kallase keskkonnaameti teemalist näidet kommenteerides ütles riigikogu liige Tiit Maran (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) keskkonnaametit on pidevalt kokku tõmmatud.

"Keskkonnaameti viimased kärped pole ju esimesed. Keskkonnaametit on läbi aegade kogu aeg kärbitud, eriti seda, mis puudutab elukeskkonda, elusloodust ja selle haldamist. See ei tähenda, et kõik, mida keskkonnaamet teeb, on korralik ja adekvaatne, aga nad töötavad ka järjest suurema alarahastusega," ütles riigikogu liige Tiit Maran (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

"Mõningates asjades kindlasti võiks regulatsioone lihtsamaks teha ja amet on ise ka hädas mõningate regulatsioonidega, mis on neile ülevalt alla tulnud. Ega nad ise regulatsioon ei tee, need ikkagi tulevad ülaltpoolt, kas seadustest või Euroopa Liidust, ja keskkonnaamet on sisuliselt ainult täitjad," rääkis Maran.

Maran ütles, et uut koalitsioonilepet veel pole ja Kristina Kallase sõnavõtt oli ka üldine, kuid talle on jäänud mulje, et uuel valitsusel on üldse pinnuks silmas kõik see, mis on seotud keskkonna alalhoiuga ja nende piirangutega, mis seavad piiranguid majandustegevusele.

"Majandustegevus peab toimima, see on oluline, aga samal ajal peame vaatama elukeskkonna piire. See on põhimõtteline konflikt ja minu arust ka väga hirmutav konflikt, sest elukeskkonda peame alal hoidma," ütles Maran.

Maran tõi välja, et Eestis on praegu veel väga hea elukeskkond. "Just hiljuti tuli
rahvusvaheline uudis, et Eestis on kõige puhtam õhk maailmas. See on niimoodi suurel määral ka tänu regulatsioonidele," ütles poliitik.

"Paraku on seaduse töötamise põhimõte ju see, et kui keegi mingit valdkonda kuritarvitanud, siis see regulatsioon paraku karistab ka neid, kes on nii-öelda süütud ja õigesti toimetavad. Nii kurb, kui see ka ei ole," ütles Maran. "Maailm läheb järjest keerulisemaks, seda keerulisemaks lähevad ka regulatsioonid. Neid on väga raske lihtsustada," lisas poliitik.

Marani sõnul kipub uue valitsuse maailmapilt olema lihtsustatud.

"Kõike saab lihtsustada sellega, et lihtsalt kustutame ära suvaliselt mõningad regulatsioonid, eriti need, mis on ettevõtjatele vastumeelsed, üldse uurimata,
kas sellel on mingi mõju keskkonnale või ei ole. Loomulikult sellist asja ei saa mitte kuidagi aktsepteerida, aga ma loodan, et see on esialgu tekkinud vale pilt, see ei ole päriselt, eks aeg annab arutust," rääkis Maran.

Maran rääkis, et juba eelmine koalitsioon proovis kogu aeg lihtsustada regulatsioone, kus mõningad asjad on võib-olla ülepingutatud ja metsaseadus, kliimakindla majanduse seadus ja loodukaitseseadus liikusid eelmise valitsuse ajal juba päris heas suunas.

ELF: halduskoormust vähendaksid selged piirangud

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhi Tarmo Tüüri sõnul saaks keskkonnavaldkonnas regulatsioone maha võtta küll, kuid mitte regulatsioon maha võttes, vaid hoopis loodusressursside kasutamisele selgemaid piire pannes.

"Metsa näidet tuues oleme aastaid liikunud selles suunas, et võtta kõik, mis võtta annab, et võimalikult püüda igalt poolt kuidagi vastu tulla, et saaks ikkagi rohkem metsa raiuda, majandada. Selleks on mõeldud välja erandeid ja reeglistikke, kuidas saaks kaitsealadelt ja Natura aladelt raiumist lubada. Me teame, et pesitsusrahuajal on erametsades veel tänaseni raiumine lubatud. Kõik need erandid ongi seotud suure halduskoormuse ja bürokraatiaga," rääkis Tüür.

Tüür tõi näiteks pesitsusrahu, kus taotletakse erandeid, et raieid teostada.

"Kas on ikkagi mõistlik, et nii paljude raiete puhul peavad ametnikud käima kohapeal ja et kui suuri pesasid ei paista ja mune otseselt pähe ei kuku, et siis on ikkagi raiumine nagu mõistlik ja hea. Tuleks kehtestada selgemad piirid, et ka erametsas oleks minimaalnegi raierahu periood. Või näiteks võiks raiumise kaitsealadel täiesti ära lõpetada. Sealt leiaks küll võimalusi halduskoormust vähendada," arutles Tüür.

Tüür tõi välja, et kõik need erandolukorrad, mida ta näiteks tõi, on ka kohad, kus tekib ka väga palju kohtuvaidlusi, mis omakorda koormab riiki.

"Kindlasti on mingeid regulatsioone, mida võiks ka maha võtta. Siin on toodud näiteid, et Lahemaa rahvuspargis, kui sa tahad endale suitsuahju ehitada, siis peab olema kooskõlastus. Kui palju töötunde selle peale kulub, on muidugi iseasi," sõnas Tüür.

Tüüri sõnul on ühiskonnas teisi kohti, kus bürokraatiat vähendada ja esimeseks näiteks ei peaks olema tingimata keskkond.

"Nagu ka president on välja toonud, et kas seebi kõrval peab kirjas olema, et see on seep. Seal võime ikkagi loota ju inimeste heale äratundmisele ja arusaamisele. Kindlasti on veel neid kohti, kus inimestele võib suurem vastutus jääda, aga loodusega on paraku küll see, et iseennast ta ikkagi kaitsta ei saa. Eriti olukorras, nagu meil, kus loodusressursside kasutamine on intensiivne," rääkis Tüür.