Valitsus kogunes neljapäeva õhtul kell 16 merealuse taristu rikete pärast erakorralisele istungile. Sellele järgnenud pressikonverentsil osalesid peaminister Kristen Michal, siseminister Lauri Läänemets, justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Michali sõnul sai valitsus erakorralisel istungil ülevaate sellest, mis kolmapäeval Estlink 2 ja sidekaablitega juhtus ja mida on kavas edasi teha. Michal rääkis, et tema ja ministrid on olnud sel teemal ühenduses ka oma kolleegidega naaberriikidest, samuti käib aktiivne suhtlus ja infovahetus Euroopa Liidus ja NATO-s.

Michal tunnustas Soome võime, kes uurimist juhivad, kiire tegutsemise eest. "See on selliste intsidentide puhul esimene kord, kus kahtlusalune laev peeti kinni ja uurimistoimingute läbiviimiseks on ka viidud läbi esimesed sammud. Uurimist juhib Soome, kuna intsident juhtus Soome poolel merest," selgitas peaminister.

Michal rõhutas, et Eesti elektri varustuskindlus ohus ei ole, sest kasutada saab varuelektrijaamu ja reserve, samuti on tagatud sideteenused.

Peaminister ütles, et kinni peetud laev Eagle S on Venemaa varilaevastiku jaoks tähtis ning Eesti häälekus selle varilaevastiku peatamisel Venemaale ilmselgelt ei meeldi. Michal märkis, et hiljuti Eestis toimunud ühendekspeditsiooniväe (JEF) kohtumisel lepiti kokku varilaevastiku senisest jõulisem ülevaatamine ja takistamine.

Valitsus arutas erakorralisel istungil samme, mida kriitilise taristu kaitsmiseks teha.

"Olulisim on see, et meil tuleb tõsta kriitilise taristu seire- ja kaitsetaset nii merel kui ka maismaal. Seda teeb eeskätt merevägi, ka liitlastelt palume sellist abi. Liitlased on ka varem aidanud meid, saatnud siia laevu kriitilist taristut seirama, et luua parem veealune pilt sellest, mis seal toimub. Lisaks selle pildi loomisele on oluline ka heidutada," selgitas Michal.

Michal ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et kriitilise taristu parem kaitsmine tähendab suuremat ja nähtavamat seiret erinevate vahenditega. "Et kõik, kes seal piirkonnas liiguvad, ei tunneks end karistamatult, vaid teaks, et neil on silm peal. Ja see peaks tähendama ka seda, et Eesti merevägi ja liitlaste merevägi oleks heidutusena seal, kus asub meie kriitiline taristu, rohkem nähtav ja võib-olla ka veidi rohkem liikuvam," selgitas ta.

Michal ei osanud esialgu öelda, kui palju laevu oleks taristu seiramiseks vaja.

"Jätkame NATO-ga konsultatsioone, ka Soomega. Räägime läbi enda ja Soome võimed ja palume NATO liitlastelt - kas NATO-lt tervikuna või mõnelt liitlaselt, nagu ka varem on britid siin käinud - võimekusi siia. Varem on britid käinud ühe laevaga, eeldan esialgu, et võib-olla räägime nüüd kahest laevast. Meie kriitilise taristu pilt on üsna klaar, kus see olema peaks, mis see olema peaks - see on kaitseväel ja mereväel olemas."

Michal ütles, et taristu kaitsmiseks saab vajalik tehtud, kuid ei maksa samas luua illusiooni, et iga merealust meetrit ja hetke on võimalik valvata. "Küll aga on oluline just nähtavam kohalolek ja sõnum sellest, et kriitilise taristu koha peal on meie ja soomlaste silm peal, et seda ei saa karistamatult lõhkuda."

Peaminister sõnas, et taristu kiiremaks parandamiseks on vaja paremat koostööd.

"Iga ruutmeetrit merepõhjas pole praktikas võimalik alati kaitsta ja valvata, seda enam on oluline suuta taristu võimalikult kiiresti korda teha. Soomega tegime pool aastat tagasi kokkuleppe, et meil on erinevad koostööpunktid, kuidas taristut kiiremini parandada saame. Arendame ka Eestis seiresüsteeme, et parem olukorrapilt luua. Teeme seda koostöös Eesti partnerite, eeskätt Soome kolleegidega," lisas peaminister.

Michal sõnas, et Eestil tuleb Euroopa Liidus ja NATO-s tõstatada mereõiguse kaasaegsemaks muutmine, kuna kriitilise taristu lõhkumine on muutunud sagedaseks mitte ainult Läänemere piirkonnas, vaid igal pool maailmameredes.

"Probleem on meil ja teistes meredes korduv. Riikidel peab olema võimalus kaitsta oma kriitilist taristut paremini, neid laevu paremini peatada ja kahtlusalused kiiremini välja selgitada," ütles ta.

"Kaitseministeeriumi poolel on olulisim, et merevägi koos liitlastega NATO-st võtab aktiivsema hoiaku meil olulise kriitilise taristu valvamisel, seirel ja heidutusel. Iga meetrit iga päev pole võimalik katta, aga kindlasti on võimalik võtta aktiivsem hoiak."

Michal: konsultatsioonidest on võimalik edasi minna NATO artikkel neljale

Michali sõnul vahetab ta juhtunuga seoses infot ka oma Euroopa ja NATO kolleegidega, rääkides juba neljapäeva õhtul NATO peasekretäriga, mida edasi teha.

Vastates "Aktuaalse kaamera" küsimusele, kas Eesti ei peaks alustama kaablite lõhkumisega seoses NATO-s artikkel nelja konsultatsioone, ütles Michal, et praegu juba käitutakse nende konsultatsioonide viisil.

"Täna pidasin telefonikõne NATO peasekretäriga. Konsultatsioonid NATO-s, liitlastega Põhjamaades, Baltimaades, Euroopa Liidu juhtidega juba käivad ja kui vaja, saame sellest rahuaegsest konsultatsioonideringist edasi eskaleerida ka artikkel nelja. Hetkel oleme konsultatsioonide faasis ja teeme seda kindlasti koos soomlastega," ütles peaminister.

Läänemets: sagedasi taristupurustusi tuleb pidada rünnakuks

Siseminister Lauri Läänemets ütles pressikonverentsil, et sagedasi taristuvigastusi ei saa pidada juhuseks, sest need on muutunud süsteemseks ja neid tuleb pidada rünnakuks Eesti taristu pihta.

Läänemets märkis, et ka hübriidrünnak on rünnak. "Praeguses julgeolekuolukorras pole vahet, kas tegemist on sõjalise või hübriidrünnakuga. See on kellegi vastu suunatud, sellel on eesmärk," sõnas ta.

Läänemets rõhutas, et lisaks merealusele taristusele vajab tähelepanu ka maismaataristu kaitsmine, eriti arvestades veebruaris toimuvat Eesti elektrisüsteemi lahtiühendamist Venemaa süsteemist. Läänemetsa sõnul on selleks juba ettevalmistusi tehtud ning politsei- ja piirivalveametil on kriitiliste objektide loetelu ja plaan nende kaitse alla võtmiseks.

Läänemetsa sõnul on julgeoleku vaatest praegu kolm tähtsat tegevust: taristu taastamine ja kaitsmine nii merel kui ka maismaal; varilaevastiku laevade arvu vähendamine erinevate meetmetega; võimaluste, sealhulgas õiguslike võimaluste loomine selleks, et takistada sarnaseid juhtumeid ja menetlusi tõhusamalt läbi viia.

Pakosta: karistusseadustikku tuleb karmistada

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta rõhutas pressikonverentsil, et vaatamata sidekaablite lõhkumisele side toimib, sest ühendused on mitmekordselt tagatud.

Pakosta sõnul on justiitsministeeriumi ülesanne vaadata, et süüdlased saaksid õiglaselt karistada ja Eesti prokuratuur on taristulõhkumisega seoses juba kolmapäevast saadik Soome prokuratuuriga ühenduses.

Pakosta sõnul tuleb karmistada karistusseadustiku osa, mis puudutab elutähtsa taristu rikkumist.

"Me ei peaks kontrollima, kas rikkumine oli tahtlik, kuna kõik kaablid on navigatsioonikaartidel olemas. Lisaks tuleks tõsta karistuste määrasid, viies need minimaalselt lennundusega samasse suurusjärku" selgitas ta.

Michal: CO2 turust pole vaja lahkuda

 Eestil ei ole vaja CO2 kvooditurust ajutiselt välja astuda juhul, kui varustuskindluse tagamiseks on vaja toota põlevkivielektrit, ütles peaminister Kristen Michal "Aktuaalsele kaamerale".

"Eesti Energia on seadnud kõik katlad valmisolekusse. Kui on vaja reservide käivitamist, siis seda ta ka teeb ja nad suudavad vastata ka kõikidele keskkonnanõuetele. Loomulikult see võib hinda mõjutada nii Eestis kui ka Soomes, sõltub ilmast, nõudlusest ja muust," rääkis ta.

Michal tõdes, et energiapoliitkas peab olema eesmärk odavam elektri hind ja praktikas toovad hindu alla uued tootmisvõimsused. Michal lisas, et taastuvenergiavõimsuste lisandumine on elektri hindu alla toonud, kuid Eestis on neid võimsusi juurde vaja.

Seda, et Eesti energiapoliitika rajaneks liigselt välisühendustele, Michali sõnul ei ole. Tema sõnul on turu toimimiseks vaja Eestil nii enda kui ka välisühendusi. Ta tõdes aga, et tulevikus loodud ühendused tuleb rajada lõhkumiskindlamana.