Praegu on iga tavatarbija elektrileping seotud konkreetse mõõtepunktiga, iga mõõtepunkt on seotud ühe liitumispunktiga. Lihtsustatult tähendab see, et sellest kohast, kust minu koju tuleb elekter, mõõdab ainult üks arvesti kogu minu kodus tarbitud elektri kogust. Selle elektrikoguse eest tuleb mul maksta vastavalt ühe müüjaga sõlmitud lepingule.

Euroopa Liidu elektrituru disaini direktiiviga tuleb 2026. aasta suveks tagada kõikidele tarbijatele võimalus sõlmida korraga rohkem kui üks elektrileping. Sellest tulenevalt võib ühes kodus olla ka rohkem kui üks mõõtmispunkt. Kuidas täpselt see muutus meie õigusse üle võetakse, ei ole veel selge, neid nüansse hakatakse turuosalistega arutama sel suvel, ütles kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets.

"Siiamaani on olnud lähenemine, et ühe liitumispunkti taga on üks mõõtepunkt. Seda me natuke muudame juba ühe varasema eelnõuga, mis on praegu riigikogus teisel lugemisel, mis tutvustab salvestitele topeltmaksustamise kaotamist," selgitas Lehtmets.

See muudatus puudutab majapidamisi, kes toodavad ise elektrit näiteks päikesepaneelidega. Eelnõu järgi ei peaks nad enam edaspidi maksma võrgutasu selle elektri eest, mis nad võrku tagasi annavad, sest võrgutasu makstakse ainult tarbimise pealt. Praegu on aga nendes majapidamistes ühes mõõtepunktis koos nii tarbimine, tootmine kui ka salvestamine ning sealt ei ole võimalik salvestatavat energiamahtu eristada. Seega tuleb luua juurde eraldi mõõtepunkt salvestatud elektrienergia jaoks selleks, et saada võrgutasust vabastust.

Tarbija jooksvalt elektrihinda valida ei saa

Kui aga tuleval aastal jõustub muudatus, mis lubab ka ainult elektri tarbijal omada mitut mõõtepunkti, tekib teoreetiliselt võimalus sõlmida erisuguseid lepinguid, näiteks üks fikseeritud hinnaga ja teine börsihinnaga. See täidab EL-i direktiivi eesmärki anda inimestele rohkem võimalusi elektrihinda kontrollida ja oma tarbimist paremini juhtida.

Eesti Energia on aga juba kliimaministeeriumi tähelepanu juhtinud sellele, et kui klient hakkab tarbima kord ühest, kord teisest mõõtepunktist, paneb see elektrimüüja keerulisse olukorda, sest enam ei ole võimalik ennustada, kus kui palju tarbitakse. Lehtmetsa sõnul on see hirm alusetu, sest neid nüansse alles hakatakse arutama ja sellist jooksvat ümberlülitamist kindlasti ei võimaldata.

"Kui lubada mitut mõõtepunkti, siis peab olema tehniliselt teostatav, et tarbija ei saa ise hakata hiljem muutma, kus ta parajasti tarbib. See ei ole lahendus, mis meil plaanis oleks ja mida ka direktiiv tahaks teha. Ühe mõõtepunkti taga on ühed tarbimisüksused ja teise mõõtepunkti taga on teised tarbimisüksused ja need ei ole ringi muudetavad," rääkis Lehtmets.

Lisaks saavad uue võimaluse korteriühistud, kus ostetakse praegu elektrit ühiselt ja üksikutel korteriomanikel ei ole võimalik eraldiseisvalt elektrilepingut sõlmida. Kui nüüd selle ühistuülese mõõtepunkti kõrvale saab hakata rajama enamaid, tekib ka võimalus osta ülejäänud majaelanikest erineval moel elektrit. Seejuures tuleb silmas pidada, et uue mõõtepunkti rajamise maksab kinni tarbija ise, mis siis, et seda tuleb võrguettevõtja Eleringi kaudu omale küsida.

Elektrit saab hakata ka jagama

Üks oluline muutus tuleb korteriühistutele juba sel suvel, kui tekib võimalus energiat ühistu sees jagada, selgitas Lehtmets. Näiteks, kui ühistu on pannud katusele päikesepaneelid, saavad ühistu liikmed sealt tulevat elektrit ilma lisatasudeta tarbida. Selline elektri jagamise võimalus laieneb edaspidi veelgi.

"Näiteks on tarbija, kel on Võrumaal suvila, kus tal on päikesepaneelid katusel. Elektri jagamisega oleks tal võimalik Võrumaal toodetud elektrit tarbida Tallinnas korteris või näiteks müüa edasi sõbrale, kes elab hoopis Rakveres. See on põhimõte, et võimaldada lõpptarbijate ja tootjate omavahelist elektrijagamist," kirjeldas Lehtmets. Kuidas täpselt tehniliselt see toimuma hakkab, ka seda arutab kliimaministeerium turuosalistega sel suvel, kuivõrd direktiivis on ülevõtmistähtaeg 2026. aasta suvi.

Riskide maandamine tarbijate kaitseks

Üks keerulisem teema, mis on Eesti Energiale vastukarva, sisaldub praegu kooskõlastusringil olevas eelnõus. Sellega võetakse üle elektrituru disaini direktiivi see osa, mis kohustab elektrimüüjaid kasutama riskimaandusstrateegiat, et kaitsta tarbijad hüppeliste hinnakõikumiste eest tähtajalistes lepingutes.

See tähendab, et enne kui elektrimüüja saab pakkuda kliendile fikseeritud hinnaga tähtajalist lepingut, peab ta veenduma, et ta suudab sellise hinnaga seda elektrit osta. Üks võimalus riskide maandamiseks on sõlmida tootjatega otse kahepoolsed lepingud. Teine variant on kasutada finantsinstrumente, mida turul pakutakse.

"Seda eelnõud ette valmistades tegime ise turuanalüüsi, uurisime elektrimüüjatelt, kui palju nad hetkel kasutavad riskimaandusvõimalusi ja tegelikult oli pilt väga hea," rääkis Lehtmets. "Pigem kasutati isegi suuremas mahus, kui fikseeritud pakette välja pakuti. Seda vaadates tundub, et antud muudatus Eesti elektrituru vaates väga suuri muutusi ei too. Meie elektrimüüjad on olnud juba ise tublid ja ilma katteta fikseeritud pakette ei paku."

Mõni aasta tagasi elektrihinna kriisi ajal oli osas Euroopa riikides tõsine probleem, et elektrimüüjad pakkusid tarbijatele fikseeritud hinnaga pakette, aga ise ostsid elektrit börsihinnaga. Kui hinnad üles läksid, ei suutnud nad enam varasemat soodsamat hinda tagada ja läksid pankrotti. Nüüd tahabki EL kohustada neid oma riske maandama, et sellega tarbijat kaitsta. Lisaks tekib konkurentsiametile õigus kontrollida, kas elektrimüüjad kasutavad riskimaandusstrateegiaid sarnases mahus, nagu nad pakuvad fikseeritud pakette.

Eesti Energia juhib tähelepanu, et Lehtmetsa nimetatud finantsinstrumente on jäänud turul vähemaks, mis piirab elektrimüüjate võimalusi oma hinnariske maandada ja seega ka võimekust pakkuda fikseeritud hinnaga lepinguid. Veel toob ettevõte esile, et riskide maandamine muutub keerukaks siis, kui tulevikus tohib ühe tarbija kodus olla mitu mõõtepunkti ja mitu lepingut. Kui jääb võimalus nende vahel jooksvalt valida, ei suuda elektrimüüja enam prognoosida tarbitava elektri kogust, mis on aga vajalik selleks, et fikseeritud hinnaga pakettides riske maandada.

Eesti Energia ei soovinud selle loo jaoks intervjuud anda, ettevõtte seisukohad on võetud kliimaministeeriumi seaduseelnõule saadetud kommentaaridest.