Uue liiklusohutusprogrammi üks alapeatükk puudutab ka kõrge riskiga süstemaatilisi liiklusrikkujaid ehk korduvrikkujaid. Selles tuuakse välja, et kuigi selliselt käituvad juhid moodustavad väga väikese osa elanikkonnast, on surmaga lõppenud või raskete vigastustega õnnetustes nende roll keskmisest märksa suurem. Paljud neist ei ole mõjutatavad ka traditsioonilise järelevalvega ja heidutuspõhiste algatustega.

Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu ütles, et riik plaanib nüüd kõik nendele korduvrikkujatele mõeldud meetmed üle vaadata.

"Meil on olemas ka täna teatavad sekkumismeetmed, aga selle liiklusohutusprogrammis välja pakutud tegevusega me soovime üle vaadata terviklikult, kas kõik olemasolevad elemendid juba kõnetavad neid süstemaatilisi rikkujaid või on veel mingeid elemente, mida oleks vaja juurde lisada just selle mõttega, et korduvrikkujad mõistaksid oma tegevuse tagajärgi," rääkis Salmu.

Asekantsler tõi mõned näited nendest aspektidest, mis peaks senisest paremini korduvrikkujatele mõjuma.

"Ka täna joobes juhtide ja kiiruseületamiste puhul inimesed osalevad koolitustel, need annavad efekti. Samuti ka sotsiaalprogrammid või ravi. Need elemendid on olemas. Me ei soovi luua uusi elemente, aga kõige olulisem on just see, et need inimesed läheksid nendesse programmidesse," ütles Salmu.

Asekantsler tõdes, et veapunktisüsteemiks ei saa neid mõtteid siiski nimetada.

"Veapunktisüsteemi põhimõte on selles, et iga rikkumine pandaks riiklikkusse süsteemi kirja ja siis vastavalt sellele, mitu korda inimene rikub, hakatakse punkte koguma. Meie eesmärk ei ole aga kõiki sadu tuhandeid liiklejaid panna süsteemi ega nende üle arvestust pidada. See on kindlasti ebaproportsionaalne," ütles ta.

Kui valitsus kliimaministeeriumi ja transpordiameti välja töötatud liiklusohutusprogrammi heaks kiidab, plaanib kliimaministeerium järgmisel aastal valmis saada ka süsteemsete rikkujate mõjutussüsteemi väljatöötamiskavatsuse. Pärast väljatöötamiskavatsuse valmimist ja kooskõlastamist koostatakse vastav eelnõu ning vajalikud infosüsteemide arendused planeeritakse perioodi 2028-2029.