G7 välisministrite kohtumine järgnes nädalaid kestnud pingetele USA presidendi Donald Trumpi ja lääneliitlaste vahel seoses erimeelsustega väliskaubanduse, julgeoleku ja Ukrainaga seotud poliitika üle.

G7 riikide esindajad kartsid, et ei suuda kokku leppida kõikehõlmavas dokumendis, mis puudutab geopoliitilisi küsimusi kogu maailmast ning sellised lahkhelid võinuks enda jõudu Venemaale ja Hiinale.

"Ma arvan, et oleme kindla avalduse tegemisel teel. Olen kindel, et see nii läheb," ütles G7 eesistujamaa Kanada välisminister Melanie Joly ajakirjanikele mõni minut enne seda, kui ministrid lõpliku teksti heaks kiitsid.

Ühendkuningriigi, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide välisministrist koosnev rühm koos Euroopa Liidu välisesindaja Kaja Kallasega kogunes Québeci mägedes asuvasse kaugesse turismilinna La Malbaie'sse neljapäeval ja reedel toimuvatele kohtumistele, mis on minevikus olnud üldiselt konsensuslikud, kommenteeris uudisteagentuur Reuters.

Kuid enne Kanada eesistumise esimest kohtumist oli kokkulepitud lõpliku avalduse koostamine olnud keeruline, kuna vaieldi Ukraina, Lähis-Ida ja Washingtoni soovi üle saada Hiina suhtes karmim sõnastus.

Lõplikus eelnõus kinnitasid seitse riiki oma vankumatut toetust Ukrainale tema territoriaalse terviklikkuse ja eksisteerimisõiguse ning vabaduse, suveräänsuse ja iseseisvuse kaitsmisel.

Varasem tekst, mis viitas julgeolekugarantiide vajadusele vaherahu tagamiseks, asendati "tagatistega", kuid need hoiatasid Moskvat, et ta järgiks Kiievit relvarahuga nõustumisel, vastasel juhul ähvardavad teda täiendavad sanktsioonidega, sealhulgas naftahinnale veel madalama ülempiiri kehtestamisega.

"G7 liikmed kutsusid Venemaad üles leppima kokku relvarahus võrdsetel tingimustel ja rakendades seda täielikult," seisab avalduses. "Nad rõhutasid, et igasugust relvarahu tuleb austada, ning rõhutasid vajadust jõuliste ja usaldusväärsete julgeolekukorralduste järele, et Ukraina saaks heidutada ja kaitsta ennast mis tahes uuenenud agressiooniaktide eest," ütlesid nad Ukraina territoriaalsele terviklikkusele viidates.

Washington oli püüdnud seada Ukrainat puudutavale tekstile avalduses piiranguid, et mitte kahjustada tema kõnelusi Venemaaga, ning oli vastu eraldi deklaratsioonile Venemaa niinimetatud varilaevastiku ohjeldamise kohta, nõudes samal ajal Hiina suhtes jõulisemat keelekasutust.

Viimases kommünikees märgiti G7 vastuseisu ühepoolsetele Hiina katsetele muuta Taiwani väinas valitsevat seisu jõu või sunni abil, mis on Taipei jaoks tõenäoliselt julgustav.

Välisministrid vaidlesid Gaza ja Lähis-Ida teemadel, eriti Iisraeli-Palestiina konfliktis kahe riigi lahenduse üle, millele USA on vastu. Lõplikus eelnõus ei mainitud kahe riigi lahendust, jättes kõrvale laused, mis olid selle tähtsust rõhutanud teksti varasemates mustandites.